Vanadus ei ole haigus, kuid vananedes peaks inimene püüdma säilitada oma väärikuse. Ilmselt tunnevad paljud vanemad inimesed Jõgeva linnavolikogu (momendil!) sõltumatut kandidaati Olavi Annukit kui rahvameest: pulmavanemat ja peojuhti. Kindlasti on just need rollid Olavi Annuki elus toonud talle laialdase tuntuse ja head tulemused kohalikel valimistel.
Tänaval üliviisakas inimestega suhtlemine, neile lubaduste ja moraali jagamine on härra Annuki üks ?leivanumbreid?. Kõik see on loonud temast vankumatu rahvamehe kuju. Jälgides kõige selle taustaks ajaloosündmusi, võib öelda, et rahvas on ju läbi aegade leiba ja tsirkust ihanud.
Analüüsides aga vanahärra Olavi Annuki käitumist viimastest valimistest tänaseni, võib öelda, et Olavi Annukist on saanud ?poliitiline tola?, kes tänaseks on jõudnud oma jutu ja tegemistega staadiumi, kus teda on juba lausa ?häbi? kõrvalt vaadata.
Olavi Annuki artikkel 14. juuni Vooremaas pealkirja all “Juhtus see, mis juhtuma pidi” naeruvääristas aga kirjatöö autorit veelgi. Paratamatult tulid meelde ka varasemad naeruväärsused.
Jõgeva linnavolikogu sõltumatu liige! Kuidas nii? Oli ju just härra Annuk viimastel valimistel Keskerakonna esinumber. Mis juhtus, Olavi? Kas sind kasutati valimistel häälte püüdmiseks lihtsalt ära või tuli hirm vastutuse eest? Opositsioonis olles on võimalik ju absoluutselt ja alati võimulolijaid kritiseerida.
Kirjatükis esitatud haletsev väide, et Viktor Svjatõ?ev oli linnapeadest kõige julgem rahva ees esineja, teeb ekslinnapeale aga ainult au. Kui juba rahvamees nii arvab, siis peavad ju ka kõik seni “pikajutumeest” Ants Paju parimaks rahva ees esinejaks pidanud, oma arvamust revideerima hakkama.
Huvitav oli lugeda, et Olavi Annuk juhib linnarahva tähelepanu mehe hindamise vajadusele tema tegude järgi. Jääb siiralt loota, et härra suudab Viktor Svjatõ?evi suunas näpu vibutamise vahepeal ka ennast ja teisi umbusaldajaid kriitiliselt ja vääriliselt hinnata. Eelkõige võiks aga härra Annuk meenutada oma lubadusi koos mesijutuga linna pensionipõlves elanikele, tänu kellele härra ikka ja jälle volikogusse on valitud.
Mis tähendab, et osapooled polnud rahul linnapea hoogsusega? Kas see, et üks inimene mõtleb, liigub, tegutseb kiiremini ehk on teistest tublim, saab olla kellelegi süüks? Aga lugedes artiklit ? Olavi Annuk koos linnapeale umbusaldust avaldanutega näikse nii just arvavat.
Kohe üldse ei usu ma, et ükski umbusaldaja poleks ise viimase aja kiire elutempo juures kordagi juhindunud mõtteviisist “eesmärk pühitseb abinõu” ehk poleks teinud kunagi asju eesmärgist lähtudes. Pealegi ei püstitanud Viktor Svjatõ?ev eesmärke ju omaenda huvidest lähtudes, vaid ikka linnaelanike huve silmas pidades, samuti puudus ka “laibarida” pärast otsustamist. Hoopis iseasi on see, kui kaugeid huve ja eesmärke keegi näha suudab. Kaldun arvama, et hoopis umbusaldajail endil oleks tasunud rohkem pingutada, et kaugemale näha ja eesmärkide saavutamiseks kiiremaid otsuseid teha.
Seetõttu ei ole mina ega ilmselt ka enamik linnakodanikke aru saanud, miks karistas halenaljakas seltskond linnavolinikke linnapead umbusaldamisega omaenese madala töövõime, suutmatuse ja hoolimatuse eest?! Kui härrased umbusaldajad oleksid tahtnud käituda tõeliselt ausalt oma valijate ees, oleksid nad ise pidanud tagasi astuma, mitte linnapead umbusaldama.
Kus oli linnarahvast hooliv “sõltumatu volikogu liige” siis, kui ta oma sõnul juba õige varakult märkas volikogu inertsust ja passiivsust. Miks kogenud poliitik ei juhtinud oma tähelepanekule volikogu tähelepanu ega sekkunud normaalset linnavalitsemist takistava hoiaku viljelemisse?
Päris nahaalne ja äärmiselt solvav suurele ringile inimestele on aga Olavi Annuki kommentaar arengukava kohta: “Kiiruga kirjutas keegi linnavalitsusest midagi kokku”. Teadmiseks: nii need asjad ikka ei käinud küll. Püüdes jätta endast teadjamehe muljet, astusid sa seegi kord “ämbrisse”.
Sünnist saati linnakodaniku ja maksumaksjana tahan ma nüüd aga tõsiselt teada, mis “pattu” te seal volikogus siis ikkagi tegite, et eelarve sai vastu võetud? Samas ei saa ma aru, mis on volikogu liikmete poolt tehtud pattudel pistmist linnapeaga, tema ju volikogusse ei kuulu.
Mis aga artiklis esitatud arvamustesse ja muudesse väidetesse puutub, siis on need vaieldamatult soravalt sõnastatud härra Annuki spekulatsioonid samasugused, kui katteta lubadused ja mesijutt enne valimisi memmedele-taatidele. Aga eks ole ennegi teada, et igaüks mõtleb oma rikutuse piirides. Kas oma rikutust peab aga ajalehes eksponeerima?
Tuues esile artiklis viidatud Rahvaliidu teema, soovitan ma lõpetuseks härra Annukil kiiremas korras hakata tegelema Toomas Vahuri linnavalitsuse liikme kohalt tagasiastumist puudutavate üksikasjadega, et paljastada lõpuks viimanegi detail selle mehe varjatud isikuomadustest.
MADIS KIRS,
linnaelanik
