Kunagi oli rong kõige täpsem liiklusvahend, mille järgi võis kella õigeks panna. Järjest rohkem hakkab aga tunduma, et tänapäeval käivad need sõidukid üsna nii, nagu nad ise heaks arvavad. 24. veebruaril jõudis õhtune Tartu-Tallinna rong, mis pidi Jõgevalt väljuma kell 18.58, kohale ligi kümme minutit hiljem, Tallinna jõudis sõiduk küll õnneks õigel ajal.
27. veebruaril jõudis reisirong küll õigeks ajaks (8.23) Jõgevale, kuid seisis Vägeva jaamas ning jõudis Tapale rohkem kui pool tundi hiljem, kui sõiduplaanis ette nähtud. Reisijatele ei jagatud mingit infot selle kohta, miks ja kui kaua reisirong peatub ja millal kuhugi jaama jõuab.
Reisija, kes ostab pileti, tahab saada ka kvaliteetset teenust. Need juhtumid ei ole esimesed ega tõenäoliselt jää ka viimasteks taolisteks.
Edelaraudtee ametnikud võiksid arvestada sellega, et inimesed ei sõida rongiga niisama ajaviiteks, tihti on neil vaja jõuda näiteks tööle, kooli või mõnele olulisele üritusele. Reisijat ei huvita, kas raudtee on Edelaraudtee või Eesti Raudtee oma ja see, et peale selle rongi, millega tema parajasti punktist A punkti B kulgeb, sõidab raudteel ka teisi ronge. Liikluse korraldamine peaks olema ikkagi nende asi, kes selleks tööle võetud. Ka Eesti Raudtee ja Edelaraudtee peaksid oma suhted ise ära klaarima. Lugesin möödunudaastasest Vooremaast, nagu tegeldaks Edelaraudtees pidevalt probleemide lahendamisega. Siis tekib aga küsimus, miks hilinemised on ikkagi igapäevased, tavalised juhtumid.
Ja veel: igati mõistva inimesena saan aru, et vahel harva ette tulevad probleemid transpordiga on paratamatud. Siis peaks aga inimesi hilinemisest ka teavitama, lisaks võiks firma kompenseerida sellest tulenevad kahjud.
Mart Mutt, pahane Jõgeva elanik
Toimetusel on kirja kirjutaja õige nimi teada
