“Valige Mart Viisitamm!”? sellise pomina saatel pistis tänaval vastu tulnud noormees ühel päeval möödunud nädalal mulle pihku leivatüki. Minu üllatus oli suur, oleks tahtnud küsida, et milleks see leib, aga tema läks juba tagasi vaatamata edasi. Siis märkasin kilesse pakitud leivatüki peal noore mehe pilti, mille juures seisis kirjas: “Jätku leiba, Eestimaa! ? ka homme, Euroopas!”. Pildi all oligi nimi, mida vastutulnud noorhärra pomises, number juures ja puha. Alles siis turgatas pähe, et valimised ju tulemas. Aga mina, rumalukene, mõtlesin veel, et Eestimaa noored mehed jagavad lihtsalt väikelinna tänavatel vanematele inimestele leiba ja ju ma ka eriliselt niru välja nägin.
Kena soliidse noore mehe pilti viljapõllu taustal oli hea vaadata küll, soov ka juures nii südamlik ja ilus, eestlastele eriti omane. Ainult et hirmsasti oleks tahtnud teada, kes ta selline on ja kust ta selle leivatüki sai. Ise pildi järgi niisuguse intelligentse olemisega, põllumehe moodi küll eriti välja ei näe. Kui just luubiga vaadata, võis leivatükiga kaasa antud reklaamilt välja lugeda, et mees on Keskerakonna noortekogu liige. Samal päeval avastasin, et postkastidesse on pandud Keskerakonna ajalehe Kesknädal euro-eri number. Sealt leidsin ka leivatüki läkitanud noorhärra pildi. Selle juures olevast tekstist oli lugeda, et Euroopa tuleviku nimel peaks valima just noori, kui paha on Res Publika, et eesti keel, kultuur ja rahva eneseväärikus peaksid alles jääma jne. “Tööga oleme teeninud enesele leiva lauale ja tööga murrame läbi ka Euroopas,” lubab Europarlamenti pürgija. Ei sõnagi sellest, millega ta ise tegeleb ja mida endast kujutab.
Aga ikkagi, aitäh leiva eest! Valimisteni on veel peaaegu nädal aega. Tuleb hoolega tänaval käies ringi vaadata, ehk annab mõni veel jupi vorsti ka või midagi peale rüübata. Igaks juhuks hoian leivatüki kile sees alles.
Jõgevlane,
potentsiaalne valija
