Kinnisvaraekspertide hinnangul peaks kinnisvaraturg tänavu mitmeaastasest madalseisust lõplikult välja tulema. Elavnemismärke võis täheldada juba möödunud aastal, mil tehingute arv võrreldes 2009. aastaga pea viiendiku võrra kasvas.
Domus kinnisvarabüroo arengujuht Ingvar Allekand kinnitas, et praegu on kõik eeldused kinnisvaraturu kasvuks olemas. “Möödunud aastaks ennustati Eestis majanduskasvuks vaid üks protsent, kuid tegelikult kasvas majandus 2,5 protsenti,” selgitas Allekand. Kinnisvaraturu elavnemine on otseselt majanduskasvuga seotud ning möödunud aastal tehti kinnisvaratehinguid 2009. aastaga võrreldes pea viiendiku võrra rohkem. Siiski kasvas kinnisvaratehingute käive vaid veidi üle kuue protsendi.
Kinnisvaraturu trendide mõistmiseks tuleb esmalt pöörata pilk Tallinna poole, sest meie turu tehingute trendid algavad just sealt ning levivad mõne aja pärast üle Eesti. Tallinnas ja Harjumaal sõlmitakse pea pooled Eesti kinnisvaratehingud, täpsemalt 41 protsenti. Möödunud aastal kasvas pealinnas korteritehingute arv pea poole võrra. Kui möödunud aasta jaanuaris sõlmiti seal 354 tehingut, siis kaks kuud tagasi oli see arv umbes 600. Korterite keskmine hind kasvas aastaga veidi üle kaheksa protsendi. Aasta keskmine korteri ruutmeetri hind Tallinnas jäi 900 euro (14081 krooni) piirimaile.
Ostjad on ettevaatlikud
Kinnisvarabüroo juhi sõnutsi on praegu meelestatus kinnisvaraturul positiivne. “Kui pärast buumiaastaid võitlesid inimesed pangalt võetud laenudega ning paljud eluasemed tuli panna sundmüüki, siis nüüdseks on sundtehingute osakaal olulisel määral vähenenud,” märkis Allekand. Siiski tõdes kinnisvaraekspert, et tänavu märtsis on oodata mõningast hinnalangust, kuid hindade kasv taastub juba suve keskel.
Ka Lõuna-Eestis on kinnisvaraturg elavnenud, kõikides selle piirkonna maakondades on tehingute arv kasvanud. Inimeste kindlustunne on taastumas, hinnad on piirkondades langenud ning on tekkimas taas valmidus kinnisvara soetada. Samas pole nõudlus väga suurel määral tõusnud. Inimesed on eluaseme soetamisel ja vahetamisel üsnagi ettevaatlikud.
Korterite müügiturg Lõuna-Eesti maakonnakeskustes on jätkuvalt üsnagi tagasihoidlik. Enamikes linnades olid korterite hinnad möödunud aasta lõpus madalamad kui aasta alguses. Siiski oli erandiks Jõgeva, kus korterite hinnad tõusid aastaga 12 protsenti. Samas selgitasid maaklerid, et Jõgeva korterite hinnatõus on tingitud möödunud aasta alguse väga madalast hinnast. “Korterite müügi- ja hinnasurve oli möödunud aasta alguses Jõgeval üsna suur. See leevendus alles 2010. teisel poolaastal,” rääkis Domuse kinnisvaramaakler Kristjan Gross.
Nõudlus kvaliteetse kinnisvara järele
Praegusel ajal eelistatakse osta kortereid, kus remondile pole aega ega raha tarvis kulutada. Inimesed maksavad elamispinna eest pigem rohkem, kui hakkavad ise remondile kulutama. Seega, et oma maja või korterit edukalt ja kiiresti müüa, soovitavad maaklerid selle eelnevalt ära remontida. Elamumaade müük on endiselt keerulises seisus, nõudlus neile on üsna väike. Jõgevamaal sooritati möödunud aastal vaid kümmekond elamumaaga seotud tehingut.
Prognoosid näitavad, et kevadel, mil ilmad soojenevad, elavneb ka suvilate ostmine. Juba möödunud aastal oli inimestel suurem huvi endale looduskaunisse paika suvekodu soetada. “Kevad on uus algus ka meie jaoks,” kinnitas Allekand ning lisas, et tänavu tõotab suvilate ostmisel tulla möödunutest edukam aasta. Sarnaselt muude elamuasemetega, otsivad kliendid suvekodudeks endale kvaliteetset elamut, millel on hea asukoht ning olemas võimalikult paljud mugavused (näiteks internetiühendus, kanalisatsioon ja hea teekate jne).
Möödunud aastal tehti rohkem tehinguid ka põllu- ja metsamaaga. Enamik tehinguid sõlmiti maa-ameti korraldatud oksjonite kaudu. Käesoleval aastal on maaklerite arvates huvi elamumaade vastu jätkuvalt väike, mis hoiab ka hinnad madalal. Domuse kinnisvaraekspertide arvates Lõuna-Eesti piirkonnas suuri muutusi kinnisvaraturul ette näha ei ole.
i
EILI KOITLA
