Põltsamaa Käsiteokojas saab vaadata näitust “Kindamustriline-lapikirjaline,” kus uudistamiseks väljas ka väärikatelt konkurssidelt kõrgeid kohti toonud tööd.
Käsiteokoja perenaine Katre Arula ütles näitust avades, et tema elus on kaks suurt armastust — üks neist tema pere ning teine töö, mida ta iga päev teeb. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidul on kombeks korraldada mitmeid konkursse. Kaks aastat tagasi toimunud konkursil “Eesti oma kiri” osales ka Katre Arula.
Väärikas teine koht
Katrele meeldivad väga suka- ja kindakirjad ning seetõttu arvas ta, et selline kiri võiks olla ka kusagil kleidil. Nii asus ta otsima lahendust, kuidas seda teha ja pidas kõige mõistlikumaks lahenduseks tuua kiri kleidile lapitöötehnika abil. Alguses tundus Katrele kasutusele võetud tehnoloogia väga keeruline, kuid edaspidi leidis ta juba lihtsama lahenduse
Olgugi et Katrel on soovitatud oma tehnoloogiale uus nimetus välja mõelda, jääb see tema sõnul olemuselt ikkagi lapitehnikaks.
Käsiteokoja perenaine tänas kõiki naisi, kes uue tehnoloogia abil kaunistatud kleidi näitusel eksponeerimiseks kodunt uuesti tagasi tõid. “See on tore, kui mingi uus idee ka kliendile meeldib,” lausus ta.
Käesoleval aastal osales Katre Eesti Käsitööliidu korraldatud konkursil “Eesti oma ehe”. “Tegin jälle ühe kleidi, sinna juurde koti ning ehte,” rääkis naine, kellel läks sellel konkursil väga hästi. Tema Rannu suka- ja kindakirjaga kaunistatud kleit võitis konkursil teise koha, millega kaasnes veel Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti eripreemia, samuti ajakirja “Käsitöö” eripreemia. Nii juhtuski, et Tallinnas mitmeid auhindu noppinud kleiti reedel Põltsamaal näha ei saanudki.
Tütre käsitööhuvi pärineb emalt
Näituse avamisele tulnud AS Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav lausus, et Katre mõtleb pidevalt sellele, kuidas vabastada inimeste loovus, kuidas panna nad arutlema selle üle, kuidas üht või teist asja paremini teha. Katre pühendub jäägitult oma tööle, millega kaasneb täpsus ja nõudlikkus.
Katre Arula ema Eve sõnul oli tema tütar juba lapsepõlves käsitööhuviline ja sama “pisikuga” oli nakatunud ka tema ise. “Midagi ta pidevalt seal omaette õmbles ja heegeldas. Koolis oli ta samuti väga tugev käsitöötegija. Sellest käsitööst, mida Katre nüüd teeb, jääb minu oma kaugele maha,” nentis ema.
Kunagi tahtis Katre oma matemaatikaõpetajast ema eeskujul samuti matemaatikat minna õppima, kuid tunneb nüüd heameelt selle üle, et ta tollal valitud erialale sisse ei pääsenud. Katre on oma emale õmmelnud kaks kleiti ja kostüümigi. Nüüd aga pole tütrel mahti enam emale riideid õmmelda, sest igapäevatöö, konkursid ning muud ettevõtmised selleks võimalust ei jäta.
“Samas imetlen seda arengut, mille Katre siin läbi on teinud,” tunnistas Eve.
Konkursil “Eesti oma ehe” anti välja auhindu kahes kategoorias, millest üks oli ehte auhind ja teine lisandi auhind. “Mina sain lisandi kategoorias teise koha,” täpsustas Katre. Kärt Summataaveti juhitud žüriisse, mis konkursi töid hindas, kuulusid tegelikult vaid ehtekunstnikud. Seetõttu tunneb Katre suurt rõõmu just selle üle, et tema tööd tunnustasid inimesed väljastpoolt käsitööringkonda.
Autoritööd omapäraste kaunistustega
Lisaks kleitidele saab näitusel näha villaseid esemeid, mille valmistamiseks sai käsiteokoja perenaine inspiratsiooni Eve Tiidolepalt. Väga omapärased on kaunistatud teksariided.
Kaunistuseks kasutatavate kudumite tegemine tõi aga Katre tagasi vahepeal kõrvale jäänud kudumise juurde. Kaunistused on tehtud Põltsamaa kindakirja ainetel.
Näitus “Kindamustriline, lapikirjaline” on avatud juulikuu lõpuni.
i
TOOMAS REINPÕLD
