Jõgeval oli üks esimesi hakkpuidu katlamajasid ning võetud laenud said tasutud just enne AS Jõgeva Soojuse erastamist Eraküttele 2002. aastal. Kogu aeg räägiti, et kui laen tasutud, siis alles hakkab see hakkepuidukatel kasu tooma linnaelanikele.
Mujal Eestis ta seda ka teeb: Kuressaares on hakkepuiduga kütmine ja nende hind alates käesoleva aasta 1. maist on 579,43 EEK/MWh+ käibemaks 18 protsenti.
Jõgeva linna jaoks valmis Taani Energiaagentuuri poolt hakkpuidust soojuse ja elektri koostootmisjaama tasuvusuuring 2001. aasta kevadel. Kõik oli väga lootusrikas ja positiivne.</P>
Mis on siis nüüd juhtunud, Jõgeva? Miks ja mida planeerivad ette võtta nii linnavalitsus kui linnavolikogu? Kahju küll, aga mulle tundub, et tänased valitsejad, on palju asju lihtsalt maha maganud kas siis teadmatusest või oskamatusest. Anname aga tuld järjest suurenevatele toimetulekutoetustele, aga kelle taskust?
Mis toimus
Ma teen ettepaneku istuda Erakütte juhtidega ümber laua ja kaaluda võimalusi, kuidas oleks võimalik mitte tõsta nii järsult sooja hinda, loomulikult seda oleks pidanud juba eos tegema, kui hakkasid jutud soojahinna tõstmisest.
Samuti ma soovin, et Jõgeva linnal oleks perspektiivne energeetika arengukava (soojus+elekter) aastateks vähemalt 2008-2011.
Kahjuks ma ei ole näinud Erakütte ja Jõgeva linnavalitsuse vahel sõlmitud lepingut, selle valmistas ette tolleaegne abilinnapea Viktor Svjatõ?ev ja allkirjastas tolleaegne linnapea Ants Paju. Südamest loodan, et linnale on jäänud sinna ka mingid õigused.
Mälu värskendamiseks:
Toon selle kirjatüki juurde ühe huvitava väljavõtte Vooremast 7. märts 2002. a. Linnapea Ants Paju: “AS Jõgeva Soojus katlamaja saab kütta nii hakkepuidu, gaasi kui ka masuudiga. Soojuse 1 MWh maksab 399 krooni. Endel Varik, Jõgeva Soojuse juhataja, märgib: “Hakkepuitu jagub, kuid selle niiskusesisaldus on suur, sest sajuste ilmade tõttu on ka toormaterjal märg. Praegu kasutame gaasi ja hakkepuitu pooleks.
Pärast AS Jõgeva Soojuse aktsiate võõrandamist on vahetunud ettevõtte nõukogu koosseis. Kolmeliikmelisse nõukokku kuuluvad Prantsuse kontserni Vivendi tütarettevõtte Dalkia esindaja Thierry Mourot, AS Erakütte müügijuht Indrek Tiidemann ja juhatuse liige Kristjan Rahu
Ja ka veel teine väljavõte tolleaegsest Vooremaast 1. detsember 2001.
“Neljapäeval toimunud Jõgeva linnavolikogu istungil otsustati müüa linnale kuuluvad AS Jõgeva Soojus aktsiad 5,2 miljoni krooni eest ASile Eraküte.
“Hääletasin müügi vastu mitmel põhjusel. Isiklikult arvan, et müügihind on madal ja kardan et hinna kujundamisel pole meil tulevikus mingit sõnaõigust, maksab tugevama ja rahakama sõna. Üheks põhjuseks oli seegi, et eelmisel linnavolikogu istungil võeti vastu otsus, millega keelati linnas kaugküttepiirkonna tsoonis lokaalkatlamajade ehitamine. Samas loodan, et ASil Eraküte on Jõgeva linnaelanike suhtes ausad kavatsused,? rääkis endine volikogu esimees Vello Mäesepp. Hääled tulid kokku enamuses Reformierakonna ja Isamaaliidu liikmetelt ja üksikutelt rahvaliitlastelt.
Segadused hinnaga
Et algselt pakkus AS Eraküte miljoni võrra rohkem, siis tahtsid volikogu liikmed teada, kuhu see summa kadus. Müügijuht Indrek Tiidemanni sõnul avastati Pariisis arvutustes miljoni krooni suurune viga ja see parandati. “Täna te kaotate miljoni, kuid pikemas perspektiivis tuleb see miljon tagasi,? teatas selle kohta Indrek Tiidemann, aga kuidas tegelikult läinud on?
Kuhu see lubatud miljon siis jäänud on?
Ma olin ja olen ka täna Jõgeva Soojuse erastamise vastu ning arvan, et Jõgeva linna soojamajandust on juhitud pehmelt öeldes mitte meie linnaelanike huve ja maksevõimet arvestades.
Ka ei saa linnapea ega ka volikogu öelda, et nemad pole süüdi, mis Jõgeval juhtumas on ? olete küll. Kuidas te olete inimesi selleks ette valmistanud, nõustanud?
Arvan, et viimane aeg on kokku kutsuda Jõgeva linna “kriisikomisjon?, kui seda muidugi on, ning kaasata sinna sõltumatud eksperdid, kes asjast ka midagi jagavad.
Ma ei soovi, et kohtutäiturid Jõgeva linna elanikelt tekkinud soojavõlgade katteks nende korterid ära võtaksid.
Ma ei soovi, et inimesed elaksid stressis ning pidevas hirmus tuleviku ees.
Ma soovin, et tänased linna ja linna soojamajanduse juhid hooliksid siin elavatest inimestest palju enam, kui seda tehtud on, ja oleksid kompetentsed mitte sõnades, vaid tegudes.
Meie olime teie valijad!
Kutsun üles elanikke avatud dialoogile. Esimese sammuna peaks just linnapea Jõgeva linna elanikega kiiremas korras kohtuma, kohaks soovitan meie uhket ja ilusat kultuurikeskust.
VELLO MÄESEPP, jõgevalane
