Kesk-Eestis on olnud viimastel aastatel tee-ehitusobjekte varasemast rohkem ja sellest tulenevalt õnneks ka tellimusi rohkem. Sellegi poolest ei oska killustikutootjad kevadel ennustada, kui palju nende toodangut eeloleval teede ehitamise ja remontimise hooajal tarvis läheb.
Teede ehitamiseks ja remondiks korraldatakse riigihanked ja nendel osalevate firmade esindajatega peetakse läbirääkimisi juba enne hanke korraldamist, hanke võitnud firmadega pärast selle läbiviimist.
Viimasel kolmel aastal on Kalanas tegutsevas aktsiaseltsis Kaltsiit killustikumüük suurenenud. Firma praeguse juhi Raivo Lehiste sõnul kasutatakse kogu müüdavast killustikust umbes 90 protsenti teede ehitamiseks ja remontimiseks ning ülejäänu läheb betooni tootmiseks. Eraisikutele müüdav killustik moodustab kogu mahust vaid marginaalse osa. Betooni tegemiseks ostavad killustikku TMB Element, Betoonimeister, Võru Betoon ja teised samalaadsed ettevõtted. Killustikku veetakse karjäärist välja vastavalt klientide tellimustele nende organiseeritud transpordiga.
Kogused kõiguvad viis-kuus korda
Killustikutootjatel on väga keeruline prognoosida, kui palju toodangut ühel või teisel päeval karjäärist välja veetakse. On ette tulnud päevi, kus killustikku on ootamas 15 autot, aga ka selliseid päevi, kus välja ei lähe ainsatki koormat. Väga erinev on müük ka sesoonselt: talvel müüakse kuni 10 000 tonni kuus, suvisel perioodil 60 000 tonni.
Samas püüavad tee-ehitajad planeerida oma tegevust selliselt, et korraga saaks tehtud võimalikult palju, et tööd vähem maksma läheksid.
Reaalselt tehakse teede ehitus- ja remonditöid järjest vähem, sest sellega seotud kulutused on kasvanud, aga selleks planeeritud summad enam-vähem samaks jäänud. Maanteeameti varasema plaani kohaselt pidi möödasõidualade ehitamist Tallinna-Tartu maantee Põltsamaa ja Tartu vahelisel lõigul alustatama 2018. aastal, kuid samas on kõne all olnud ka nende tööde alustamine varem. Möödasõidualade ehitamine tagaks küllalt stabiilsed killustikutellimused mitmeks aastaks. Just nii kaugele ehk Tartusse ja sealt veel natuke kaugemale tasub Kalanast killustikku vedada.
Tegevust jätkuks vähemalt 20 aastaks
Praegusele kaltsiidi kaevandamise alale on välja antud kaks kaevandamisluba kokku 29,5 hektari suurusel territooriumil, millele lisndub teenindusmaa. Edaspidi plaanitakse karjääri laiendada, ja kaevandatava ala kogupindala suureneks siis 52 hektarini.
Sageli kipuvad kaevud karjääride läheduses kuivaks jääma. Raivo Lehiste sõnul on nemad kokku puutunud ainult ühe sellise juhusega. Tegemist oli madala, vaid kaheksa meetri sügavuse salvkaevuga ja selle kuivamine polnud ilmselt karjääriga seotud. Tookord oli Pajusi vallas käsil projekt, mille raames said eramajapidamised puurkaeve, ja nüüd on ka sellel majapidamisel uus kaev.
Kaevandusloa väljastamisel on juba ette tingimuseks seatud, et kui selle tõttu mõni kaev lähiümbruses kuivaks jääb, tuleb karjääriga tegeleva firma kulul uus kaev puurida. Selleks on vaja fikseerida eelnevalt karjääri lähiümbruse majapidamiste kaevude veetase, mida aga elanikud sageli teha ei luba. Raivo Lehiste lausus, et kaevude tühjaks jäämine kaevanduste tõttu pole nii suur probleem, nagu sellest räägitakse.
Karjääri laiendamiseks vajaliku loa taotlemine on päris keeruline protsess, sest sellega seoses kerkib alati keskkonnateema. Praegusel kaevandamise alal paekivi veel jätkub. Raivo Lehiste lausus, et kui nad saavad loa kaevanduse laiendamiseks kuni 52 hektarile, jätkub tegevust veel vähemalt kahekümneks aastaks või natuke pikemakski ajaks.
Killustikku hakati tootma enne taasiseseisvumist
Lehiste sõnul alustati killustiku tootmiseks valmistumisega praeguses asukohas 1988. aastal ning sama aasta lõpus töö juba käis. Tollal kuulus see karjäär veel Pajusi kolhoosile. Mõni aasta hiljem, 1991. aastal loodi aktsiaselts Kaltsiit, mis hakkas tegutsema 1993. aasta 1. aprillil. Tookord oli töötajaid üheksa, lisaks kolm valvurit. Aasta pärast lisandus üks tööline. Aasta-aastalt töötajate arv kasvas ja jõudis välja enam kui 40 inimeseni.
Võrreldes tegevuse algusajaga, on toodang praeguseks viiekordistunud. Kui algul toodeti 100 000 tonni killustikku aastas, siis praegu 500 000 tonni. Samas oli algusaastatel töövaldkondi rohkem kui praegu, sest siis puuriti ka lõhketöödeks vajalikud augud, mida nüüd enam ise ei tehta. Nüüd tellitakse aukude puurimine koos lõhkamistöödega selleks vastavat luba omavalt firmalt.
Raivo Lehiste asus Pajusi kolhoosi tööle 1989. aastal. Vahepeal jõudis ta Soomes ja Venemaal töötada ning seejärel veel kaheksa aastat Põltsamaa vallas ehitusnõuniku ametit pidada. Kaltsiiti asus ta tööle 2007. aastal.
Lehiste sõnul on nad kasutusele võtnud varasemaga võrreldes suuremad ja paremad masinad, sealhulgas laiemad ja pikemad sõelad, mille abil saab kvaliteetsemat killustikku toota. Tööviljakust on aidanud tõsta suuremate laadurite ja ekskavaatorite ostmine. Möödunud aastal osteti killustiku plaatsusteguri parandamiseks suurem rootorpurusti, mis samuti aitas tootmisvõimsust suurendada. Lehiste selgitas, et plaatsustegur iseloomustab killustikutera kuju. Mida kuubikujulisem on killustikutera, seda parem on saavutada nii asfaldi kui betooni survetugevust. Killustikutera kuju omab tähtsust ka betooni valmistamisel, sest mida kuubikujulisem see on, seda paremini läheb killustikuga segatud betoon voolikust läbi. Kaltsiidis saab valmistada 17 erineva läbimõõduga killustikufraktsioone. Tänavu hakati tootma 8-20 millimeetrise läbimõõdugakillustikufraktsiooni.
Juhataja sõnul ei ole muutused tehnoloogias karjääris töötavate inimeste arvu eriti mõjutanud, see sõltub eelkõige killustiku tellimismahtudest. Enne masu oli Kaltsiidis töötajaid 42, alles jäi 20. Ka tootmise maht vähenes siis peaaegu poole võrra. Praegu on ettevõttes 22 töötajat. Kõige pingelisemal suvisel tootmisperioodil töötatakse kahes vahetuses ja kõigil nädalapäevadel. Sellele vaatamata ei ole töötajaid juurde võetud, sest talvel ei jätkuks neile tööd.
Vaatamata killustiku tootmise sesoonsusele, saab osa töötajaid ka suvel puhata.
Aktsiaselts Kaltsiit
*Alustas tegevust 1993. aasta 1. aprillil
*Andis algusaastal tööd üheksale inimesele
*Aastas toodeti siis 100 000 tonni killustikku
*Praegu töötab ettevõttes 22 inimest
*Aastatoodang 500 000 tonni
TOOMAS REINPÕLD
