Teisipäeval Jõgeva alevikus Eesti Taimekasvatuse Instituudi korraldatud teraviljakasvatuse teabepäeval tutvustas teadur Lea Narits kilemultšitehnoloogiat, mida praegu on katsetatud sojaoa ja herne kasvatamisel. Selle meetodi olulisemateks eelisteks on taimede kiirem kasv ja sellest tingitud võimalus alustada kiiremini koristustöödega.
Lea Naritsa sõnul toimub kilemultši tehnoloogia kasutamisel korraga seemne külvamine, külviala pritsimine herbitsiidiga ja katmine kilega ning reavahede pritsimine herbitsiidiga. “Kasutatav kile on valmistatud sajaprotsendiliselt looduslikest materjalidest, millest põhiosa moodustab tärklis. Enamasti kasutatakse maisitärklist, kuid ka muid teravilju. Samuti lisatakse taimseid õlisid ja liimaineid. Kile laguneb päikese ja tuule käes täielikult. Eesmärk on luua taimele tema arengu varases staadiumis võimalikult soodsad tingimused – kiletunnelis tärkab taim kiiremini, sest muld on soojem, tõusmed on kaitstud külmade ja putukate eest. Kiletunnelis on õhuniiskus kõrgem – taimed kasvavad kiiremini. Tehnoloogiat kasutatakse nii mahe- kui tavaviljeluses. Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Iirimaal on seda kasutatud nii maisi, sojaoa kui ka köögiviljade kasvatamisel,” rääkis Narits.
Taimede kasv on jõudsam, saagi saab varem kätte ning see on kuni poole võrra suurem tavapärase kasvatamisega võrreldes.
Initsiatiiv tuli sojaliidult
Narits märkis, et Eestisse toodi kilemultši tehnoloogia seoses kavatsusega edendada sojaoa kasvatamist. “Eesti Taimekasvatuse Instituudi koostööpartner Eesti Sojaliit otsib võimalusi soja kasvatamise propageerimiseks ja lihtsustamiseks. Liidu eestvõtmisel kirjutati projekt innovatsiooniklastrisse, projekt sai heakskiidu ja sealt tulid vahendid vajaliku tehnika muretsemiseks,” lisas Narits.
“Soja ja mais on Eestis pika kasvuajaga kultuurid. Kilemultši tehnoloogia võimaldab külviaega varasemaks viia ja seega tuua koristus lähemale. Sojaoa puhul on oluline, et taim saaks põllul lõplikult valmida, just kasvuaja lõpus ja küpsemisel kogutakse seemnetesse valgud ja õlid. Maisil on kõige toitaineterikkamad tõlvikud, kui tavaliselt lõpetavad öökülmad taimede kasvu enne tõlvikute valmimist. Kilemultši tehnoloogia võimaldab kasvuaega pikendada ja tõlvikute osatähtsust ning nende toiteväärtust tõsta,” selgitas teadlane.
Lea Narits andis ülevaate kilemutšitehnloogia kasutamisest Eesti Taimekasvatuse Instituudi põldudel. “Katseaja jooksul olen tähele pannud, et taimed tärkasid kile all kiiremini, neile ei tulnud kallale putukad, põuakahjustust ei olnud, kuna kile hoidis piisavalt niiskust. Kahe kuu vältel lagunes kile peaaegu täielikult. Meil oli kahtlus, kas see on ikka võimalik. Kiletunnelis kasvu alustanud taimed on tavakülviga võrreldes kasvus tugevalt ees.”
Head tulemused põldoakatsetes
Naritsa sõnul kasutakse kilemultši ka põldoakatsetes. “Põlduba on samuti pika kasvuajaga kultuur. Esialgsed katsetulemused näitavad, et kasv on kiirem, taimed on jõulisemad. Pärast saagi koristamist tuleb läbi viia ökonoomiline arvestus, kas on tulus seda tehnoloogiat ka põldoa puhul rakendada,” märkis ta.
Lea Narits tõdes, et lisaks sojale ja maisile võiksid kilemutšitehnoloogiat edukalt kasutada ka köögiviljakasvatajad. “Nii jääb ära katteloori mahapanek, selle kinnitamine ja hilisem kokkukorjamine,” lausus ta.
JAAN LUKAS
