Möödunud kolmapäeval, rahvusvahelisel teatripäeval esietendus Maarja-Magdaleena rahvamajas Andrus Kiviräha “Adolf Rühka lühikene elu” — tükk, mis kõneleb suurest ja omakasupüüdmatust teatriarmastusest, mis kahjuks samaväärset vastuarmastust ei leia. Tüki tegelaste kirjusse galeriisse kuulub ka noorpõlves Maarja-Magdaleenas elanud teatrimees August Wiera, kelle sünnist möödus 28. märtsil 160 aastat.
Ehkki lavastus toodi välja Wiera ümmarguseks sünniaastapäevaks, on selle peategelaseks siiski Adolf Rühka. Otepää kohtukirjutaja Rühka on samuti reaalselt elanud isik. Tüki alguses näeme, kuidas ta Wiera teatri etendusi külastades parandamatusse “teatritõppe” nakatub ning vaatamata olematutele näitlejaeeldustele siiski truppi vastu võetakse, sest vahel on laval vaja täita ka vähese tekstiga või suisa sõnatuid rolle, nagu ahvi või kolmanda vanapagana oma.
Lavale pääsemine teeb Endel Danieli kehastatava Rühka ühtaegu nii õnnelikuks kui ka õnnetuks. Ühest küljest on täitunud tema salasoov, teisest küljest peab ta hakkama alatasa raskeid valikuid tegema, sest teatritöö ja selle juurde käiv seltsielu ei jäta talle piisavalt aega oma pruudi Elsa (Moonika Lain) jaoks. Rühka püüab anda oma parima, ent lõpuks on ikka teatrijuht Wiera (Jaanus Järs) ära pahandatud ja pruutki õnnetu. Ning tagatipuks tuleb Rühkal end veel peita võimuka majaomaniku proua Savi (Heli Täpsi) eest, kes tahaks ta paari panna oma paksu tütre Olgaga.
Kivirähk kujutab Rühkat ja Elsat sooja õrnusega, mille juurde käib siiski törts kivirähalikku irooniat. See, kuidas Endel Daniel ja Moonika Lain nimetatud osalisi mängivad, on autoripoolse suhtumisega üsna hästi kooskõlas. Mõlema hea rollisoorituse teeb veelgi hinnatavamaks asjaolu, et Endel Danieli jaoks on Rühka tema esimene lavaroll üldse ning Moonika Lain omab küll teatavat lavakogemust, ent on kõigest neljateistaastane.
Tükk hakkas “elama”
Toredaid rolle sündis Maarja-Magdaleena rahvamaja kitsukesel laval möödunud kolmapäeval veelgi: Jaanus Järs lõi hoogsa ja usutava portree meie esimesest kutselisest teatritegelasest August Wierast, Daisi Jõgeva näitas Wiera teatri esinäitlejannat preili Jakobsoni aruka ja kainelt mõtleva lavakunstnikuna, Heli Täpsil oli võimalus proua Savi kujutades värve mitte kokku hoida ja ta kasutas selle võimaluse julgelt ära, jäädes samas hea maitse piiridesse. Kiitust väärisid ka kõik ülejäänud osalised — Aili Jalakas, Sirje Siimenson, Ilme Roosmäe, Allar Aardevälja, Ivo Romet ja Friet Kool.
Laval nähtuga oli üldjoontes rahul ka lavastaja Raivo Adlas.
“Eilne peaproov meenutas veel teksti ülesütlemist, täna aga tükk juba “elas” ning osalised suhtlesid omavahel,” ütles Adlas ja lisas, et eriti positiivselt üllatas teda varasema lavakogemuseta nimiosaline Endel Daniel.
Viimane tunnistas, et Rühka roll sündis tal suurte raskustega, ent tänu lavastaja ja trupikaaslaste toetusele said need ületatud.
Tartust pärit Daniel sattus Maarja-Magdaleena näiteseltskonda tuttavate vahendusel. Nagu Adolf Rühkal omal ajal, oli temalgi päris keeruline põhitööd ja teatriharrastust ühendada. Ta on nimelt metallitöökojas vahetuse meister ning vahetus algab tal ühel nädalal kell kuus varahommikul ja teisel nädalal alles pärast lõunat.
“Neil nädalatel, mil ma õhtupoolikuti tööl olin, ei saanudki me praktiliselt proove teha,” ütles Endel Daniel.
Raivo Adlas on Jõgevamaa harrastusnäitlejaid varemgi juhendanud, ent Maarja-Magdaleena näitetrupiga puutus ta kokku esimest korda.
“Kutsusin Raivo appi August Wiera 160. sünniaastapäevale pühendatud lavastust välja tooma, sest teadsin, et Wiera 150. sünniaastapäevaks toodi tema juhtimisel Palamusel välja lavastus “Udumäe kuningas“. Seega eeldasin, et Wiera teema on talle hingelähedane, samas arvasin, et professionaalse lavastaja käe all töötamine mõjub trupile harivalt ja innustavalt,” ütles Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg. “Ka professionaalse kunstniku ja valgustaja abi pole me varem kasutanud ning koostöö Ene Luik-Mudisti ja Imre Mihhailoviga oli tore ja tulemuslik.”
Kolmekümnes lavastus
Maarja-Magdaleena külateatris on käimas 21. hooaeg ja “Adolf Rühka lühikene elu” on selle teatri kolmekümnes lavastus. Suure osa neist kolmekümnest on lavastanud Tiia Pärtelpoeg ise.
“Mõtlesin, et nüüd, kui ma ise näitejuhi rollis pole, saan esietendusel rahulikult tükki vaadata, aga — võta näpust! — ikka pabistasin, et äkki läheb näitlejatel tekst meelest ära,” tunnistas Tiia naerdes.
Raivo Adlas otsis enda sõnul tükk aega materjali, mida Wiera juubeli puhul lavale tuua võiks. Kui ta Vanemuise teatri dramaturgilt Sven Karjalt nõu küsima läks, soovitas too talle Kiviräha tükki “Adolf Rühka lühikene elu”, mida on varem mängitud Eesti Draamateatris.
“Mul polnud endal meeleski, et Wiera selles tükis nii tähtis tegelane on. Et teda veelgi suuremas plaanis näidata, sai Rühka teksti natuke kärbitud ja Wierale rohkem ruumi antud,” ütles Raivo Adlas. “Kui alguses tundus, et see lugu on oma mitmekihilisuses harrastajatele liiga raske pähkel, siis lõpuks said nad sellega päris kenasti hakkama. Omaette väärtuseks on aga siinne eheda vanaaegse õhustikuga rahvamaja: sellisesse keskkonda sobib Wiera laadis teater suurepäraselt.”
Kui varem on Maarja rahvamajas tegutsev trupp end Maarja-Magdaleena külateatriks tituleerinud, siis nüüdsest hakataksegi tegutsema Wiera teatri nime all.
“Wiera teatri näitlejad olid asjaarmastajad nagu meiegi. Kui Wiera teatrist kasvas välja Vanemuine, siis mine tea, mis meist kasvades ja arenedes tulla võib,” ütles Tiia Pärtelpoeg muiates.
Eesti Harrastusteatrite Liidu juhatuse liige, Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tiina Tegelmann tõdes aga, et lavastus “Adolf Rühka lühikene elu”, mis kätkeb endas ehedat kildu eesti teatriajalugu, sobib suurepäraselt tänavusse kultuuripärandi aastasse.
Wiera juubelisünniaastapäevale pühendatud lavastuse väljatoomist toetasid Eesti Kultuurkapital, Leader-programm ja Tabivere vallavalitsus. Samade instantside toel korraldatakse 26. mail Maarja-Magdaleena kodukandipäeva raames August Wierale pühendatud konverents. See saab teoks Maarja koolimajas. Konverentsi ajal saab taas näha ka “Adolf Rühka lühikest elu”.
i
RIINA MÄGI
