Eesti seadustes puudub liigkasuvõtmise mõiste, sest kasumi teenimine ei ole ju ometigi patt. See vaba turumajanduse põhimõte tundub nii lihtne ja kõigutamatu. Ometigi eksisteerib meil kiirlaenuturg, kus pahatihti teenitakse teiste inimeste hädade ja õnnetuste pealt ja kus makstavad protsendid on sageli ebaõiglaselt kõrged.
Üldrahvalik häda
Just seepärast kinnitaski riigikogu äsja võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse, et kiirlaenuteenus inimlikumaks muutuks. Kiirlaenudest ja ka kiirlaenude reklaamimisest on paraku saanud üldrahvalik häda, mis on juba pikki aastaid olnud teravalt ühiskonna tähelepanu all.
Vaesus ja laenuorjus käivad, teadagi, käsikäes. Kurikuulsa reklaamlause “Käes on laenuaeg” ja sarnaste reklaamide mõju all astuvad majanduslikes raskustes inimesed järjest ja järjest lõksudesse, mis on nende jaoks nii lahkelt valmis seatud.
Eriti murettekitav on asjaolu, et kõige sagedamini võtavad kiirlaenu noored inimesed. Noorte suurt laenulembust kinnitas ka riigikantselei tellitud värske uuring.
Vastutustundliku laenamise põhimõtted
23. mail parlamendi heakskiidu saanud seadus sätestab senisest tõhusamalt vastutustundliku laenamise põhimõtted. Kuhugi ei kao laenuvõtja kohustus olla hoolikas ja teavitada laenu andjat oma rahalisest seisust ja maksevõimest. Edaspidi lasub aga “vastutustundliku laenamise põhimõtte” järgimise osas tõendamise kohustus laenu andjal. See parandus paneb laenu andjale suurema vastutuse, sundides teda laenajat põhjalikult informeerima laenu võtmise tagajärgedest.
Samuti oli väga vajalik reklaamiseaduse muutmine. Meie infoväljast kaovad sellised sõnumid nagu “Sissetulekut ei pea tõendama”, “Pank ei saa teada”, “Konto väljavõtet ei pea esitama”, või siis “Laenuotsus viie minutiga” ja “Tasuta laen”.
Oma olemuselt igati mõistliku seaduse puhul jäi lahendamata üks suur murekoht. Nimelt jäi riigikogu enamus poolele teele ja võlaõigusseaduse muudatus poolikuks. Kiirlaenude puhul ei tekita probleeme mitte ainult inimese maksevõime hindamine ja eksitavad reklaamid. Üheks valusamaks probleemiks on hoopis teenuse pakkumisel rakendatavad röövellikud protsendid ehk siis täpsemalt öeldes krediidikulukuse määr.
Kasum kooritakse kohusetundlikelt laenajatel
Laenu väljastamise eest saadav ülikõrge tasu võimaldab firmadel halvad laenud rahumeeli korstnasse kirjutada ja teenida oma kasum laenulõksu sattunud kohusetundlike kodanike pealt. <span style=”FONT-FAMILY: Arial; COLOR: black; FONT-SIZE: 10pt; mso-fareast-language: ET” lang=”ET”>Ma ei räägi 20-30 protsendist. Päris tavaline on esialgsest laenusummast mitusada protsenti kõrgem laenamise kogukulu, aga olen reklaamides kohanud ka krediidikulukuse määra, mis on 4690 protsenti.
Tegemist on klassikalise liigkasuvõtmisega selle sõna kõige halvemas tähenduses. Kahjuks puudub Eesti seadustes täielikult liigkasuvõtmise mõiste. Seega oleks nagu tegu seadusliku röövimisega. Saksamaal seevastu on liigkasuvõtmine kriminaalkorras karistatav.
Liigkasuvõtmine on kriminaalkuritegu
Krediidikulukuse määrale piiri panemine oli riigikogu õiguskomisjonis arutelu all. Röövellikele protsentidele lae seadmise ettepanek, mida aitas välja töötada justiitsministeerium, oli komisjoni laual mitu kuud. Menetluse lõpus hääletas komisjon paraku ise selle muudatuse maha. Siin ei olnud opositsiooni ja koalitsiooni vahelist kraaklemist – krediidikulukuse määrale piiri seadmisest rääkisidki kõigepealt valitsusliidu saadikud. Poliitikud saavad enam-vähem ühtemoodi aru, mida piiranguteta vohav kiirlaenuturg on paljudesse Eesti kodudesse toonud. Kiirlaenude röövellikud protsendid on inimesi kurnanud, muserdanud ja ka laostanud.
Küll aga ei saa sotsiaaldemokraadid aru, miks koalitsiooni esindajad lõpuks loobusid nii heast ja hädavajalikust algatusest. Me kulutasime õiguskomisjonis tunde selleks, et vaielda, kes ja kuidas peab tõestama, et kliendile on kõike vajalikku selgitatud. See läks hästi. Aga käest lasti võimalus panna Eestis liigkasuvõtmisele piir. Just seda teed on läinud Soome, kes otsustas liigkõrgeid laenuprotsente jõuliselt piirata ja sel moel oma inimesi kaitsta.
Sotsiaaldemokraadid ei kavatse praeguse seisuga leppida. Meil on kavas tulla välja oma algatusega ja seada kiirlaenu tagasimaksmise protsentidele piir. Loodame, et teistel erakondadel on selle toetamiseks piisavalt sotsiaalset närvi. Kiirlaenudega röövimisele peab tulema lõpp.
i
NEEME SUUR, riigikogu õiguskomisjoni liige, SDE
