Palgad kasvasid esimeses kvartalis 6,9 protsenti eelmise aasta baasilt, mis on gramm kiirem, kuid üldjoontelt sarnases ulatuses paaril eelneval kvartalil aset leidnud kasvuga. Stabiilne palgakasv mõjub turgutavalt tarbijate kindlustundele, mis avaldus ka esimese kvartali tarbimismahtude hoogsas kasvus, kuigi palganumbri kasv ise ei ole teab mis märkimisväärne, kui vaadata ajaloolist konteksti. Ajaloolisel telgjoonel on sellises määras palgakasv napilt madalaimate määrade juurde küündiv. Arvestades üldise majanduskeskkonna erinevust minevikuaegsetest, on ka väiksem palgakasv loogiline.
Siiski on palgakasv lähiminevikus paaril aastal aina tõusujoonel olnud ning jätkas seda ka selle aasta esimeses kvartalis. See johtub asjaolust, et palgad reageerivad viitajaga juba toimunud majandussituatsiooni paranemisele ehk hoogsale majanduskasvule eelmisel aastal.
Toimunud palgakasvu tulemusena on palgad taastunud majanduskriisi aegsest surutisest, jõudes aegade tipptaseme juurde, mis oli 2008. aastal. Osaliselt võib tegemist olla veel majanduskriisiaegsete palgakärbete tagasipööramisega.
Samas ei ole edasine palgakasvu kiirenemine enam kuigi palju põhjendatud. Kuna viimase poole aasta jooksul on majanduskasv aeglustunud ja oodatavalt jätkub see veel paari kvartali jooksul, siis peaks ka palgakasvu tempo aasta viimases kvartalis aeglustuma.
Inflatsiooni püsimine üle nelja protsendi tähendab, et tarbijate reaalne ostujõud kuigi palju ei kasvanud. Reaalpalga aastane tõus oli 2,4 protsenti. Ostujõud on suurenenud viimased kolm kvartalit. Palga arengud käivad käsikäes tööturu üldise olukorraga. Esimeses kvartalis oli tööturu olukord küllaltki stabiilne, isegi paranes veidi. Töötuse määr oli stabiilne, palgasaajaid rohkem ning ka palk tõusis. Tööturu olukorra paranemine jätkub tõenäoliselt veel aasta keskpaigani, mil ka sarnane palgakasv jätkub. Et aga töötuse määr on ikkagi üsna suur ning olulist langust lähiajal ei prognoosiks, siis ei peaks palgatõusuks liiga suurt survet olema. Samas ei saa ignoreerida struktuurse tööpuuduse mõju, mis mõnes sektoris kindlasti palgakasvu edasi veab.
Sektoriti oli palgakasv laiaulatuslik. Kasvu vedasid ehitus- ja energeetikasektor (mõlemas (13 protsenti), aga ka paljudes teistes sektorites oli palgatõus märkimisväärne. Keskmisest vähem tõusid palgad avalikus sektoris, ainsana langesid need veonduse ja laonduse valdkonnas.
i
RUTA ARUMÄE, SEB majandusanalüütik
