Tõeni võib tõesti jõuda ka väga kiiresti ja ilma mistahes komisjonita. Kui surm saabub silmapilkselt, siis kulub arsti kutsumiseks ja tema äraootamiseks kindlasti kauem aega kui arstil endal surma sedastamiseks. Tõde läbi komisjoni niisama ruttu ei sünni. Tõekomisjon peab nimelt kuulama ära ka vastaspoole. See on võimalik, kui vastaspool on eristatav, aga me teised ju ei tea, kes oli Keskerakonna poolt moodustatud tõekomisjoni ees või paberites erakonna esimehe Edgar Savisaare suhtes vastaspooleks.
Mis jääb tõeks, kui süüdistus jääb õhku?
Tõe ja kooskõla saavutamise komisjon (inglise sõnal “reconsiliation” puudub eesti keeles ühemõtteline vaste) on rahvusvahelises õiguses organ, mis moodustatakse kodurahu taastamiseks ilma rahvusvahelise eritribunali ja kohtuta. Ta on lepitusinstitutsioon, mitte karistaja. Lasnamäele püstitatav kreeka-katoliku usu Moskva patriarhaadile alluv pühakoda on rahvusvaheline, sest kui ta saab valmis, on ta avatud kõigile õigeusklikele ja igaühele, kes austab teise inimese mõtlemisviisi tingimusel, et see ei too kaasa kurja. Ses mõttes võib raha pühakoja heaks küsida kõikjalt, kus on kindel, et see raha on puhas. Ei ole kuidagi patt, kui kirikut Lasnamäel toetavad ka õigeusklikud Venemaalt, aga siis peab see olema ka nende oma raha, mille üle otsustavad ainult nemad ise.
Riiklik aktsiaselts Vene Raudtee samas tähenduses oma raha üle ise ei otsusta, sest teda juhib Vene Föderatsiooni valitsus, nii et on kaks erinevat asja, kas küsida raha Vladimir Jakuninilt kui eraisikult või kui valitsuse delegaadilt. Eraisik saab kirikule annetada kasvõi kõik, mis tal on, ent valitsuse delegaat saab seda teha üksnes juhul, kui valitsus nii lubab, teades juba ette, et president ja Riigiduuma on sellega päri. Kas oli või on, seda Keskerakonna sisese tõekomisjoniga kindlaks ei tee, kuna säärane komisjon ei või tungida teise riigi siseasjadesse ühestki otsast.
Otsekoheselt tunnistades ei uskunud minusugune Keskerakonna tõekomisjoni töö tulemustesse juba aprioorselt, st algusest peale, kuivõrd kogu andmestikku tal kasutada pole. Ei ole teistelgi ega oleks ka kohtul, sest kui taandada probleem eetiliseks, siis see väljub nii kriminaal- kui ka tsiviilprotsessi raamidest. “Au” ja “väärikus” ei ole defineeritavad samal aluselt nagu “altkäemaks” contra “ettemaks” või “kartell” contra “konkurents”.
Pole usutav, et lähemas tulevikus saaks avalikkus näha sääraseid tõekindlaid materjale, mille põhjal me oskaksime kogu juhtumi üle otsustada ilma kõhklusteta. Kui nii juhtub, siis jääbki tõde selles asjas maa ja taeva vahele ja Keskerakonna pooldajal tuleb valida oma partei kasuks heas usus.
Tunnen üht niisugust. Ta töötab väga kõrgel kohal, kuid pooldab erakonna programmist õieti ainult üht punkti, nimelt astmelist tulumaksu nende kasuks, kes pole rikkad. Ta ei jaksa ära oodata, millal jõuab oma otsuseni kohus, sest enne saavad valimised läbi. Lihtsalt ta pole harjunud poolt vahetama. Ta peaks tulema poliitikast ära, mis tema vanuses tähendaks tunnistamist, et elu on elatud valesti (ta on usklik).
Asja teine pool
Pole saladus, et tegelikult käib juba ministriportfellide “projekteerimine”, kusjuures esireas on sellest huvitatud juba tegutsevad ministrid. Nad ei küsi, kas nemad jäävad, vaid tahavad teada, kes saab jalaga nende kolleegidest. Valitsust saab remontida ainult väga tugeva mandaadiga koalitsioon ehk enamus, kellel on Riigikogus 60 häält. Ma ei pea silmas olukordi, kus erakonna liige saab peakontorist tungiva soovituse hääletada nii ja üksnes nii. Mõtlen seda, et ainult tugev erakond suudab ise panna iga oma ministri tegude taha plussid ja miinused; ei ole nõnda, et seda tohib teha vaid opositsioon.
Nii tugevaid erakondi meil pole, sest suvelaagrite ja aastalõpupidudega võib pesta küll ajusid, aga ei kasvata mõtlemisviisi. Kasvatab positiivne tegu. Pole minu asi otsustada, kas Lasnamäe linnaosa vajab veneusuliste kirikut, sest ma pole elukohalt tallinlane ega elanud tallinlasenagi Lasnamäel, kuid ma tean, kuidas nõukogude võim hävitas Eesti talusid ammu enne Mart Laari sündi ja et Vene Föderatsioon pole ametlikult tunnistanud Eesti Vabariigi okupeerimist ja tema territooriumist ühe osa annekteerimist. Küsida raha nii toimivalt riigilt tähendab minekut noaterale.
See ei ole positiivne, ka mitte semiootiliselt. Muidu tuleb välja nii, et Tauno Kangro Kalevipoeg tõuseb Tallinna lahest ilma jalgadeta oma mõõga läbi, kuid vene kirik Lasnamäel püsib jalgadel võõra raha armust.
i
PEETER OLESK
