Jaanuaris käiku läinud uued reisirongid tähistavad sisseelamisraskustele vaatamata olulist kvaliteedihüpet Eesti ühistranspordi arengus. Kindlasti ei jää porgandpunased rongid viimaseks oluliseks investeeringuks, mis selles vallas tehtud.
Eks iga uus asi tahab harjumist. Teisiti pole see ka uute rongidega ega uue firmaga, mis reisijatevedu korraldab. Riigi soov on pakkuda inimestele võimalikult heal tasemel ja konkurentsivõimelist ühistranspordi teenust ning suur samm selles suunas on uute rongide liiniletulekuga astutud.
See ei tähenda, et reisirongiliikluse arengus oleks lagi saavutatud. Arenenud Euroopa riikide mõistes kvaliteetse ühistranspordini on Eestis minna veel pikk tee. Et seda teed käia, peame teadma, kuhu soovime välja jõuda ja milliseid ühiskonna vajadusi peab ühistransport rahuldama. Samas tuleb endale aru anda, et meie ressursid on piiratud ja iga investeering vajab tõsist kaalutlemist.
Ühistranspordi kvaliteedi ja sellest tulenevalt ka kasutatavuse määrab suures osas väljumiste sagedus ja kiirus, millega vahemaa läbitakse. Nagu teame, on Eesti erinevate piirkondade majanduslik aktiivsus isepalgeline. See on kaasa toonud perifeersete maakondade tühjenemise ja inimeste koondumise Tallinna ning selle lähiümbrusse. Samas toob elanike arvu ülemäära kiire suurenemine kasvupiirkondades kaasa omad probleemid – kinnisvara ennatlik kallinemine, suutmatus tagada inimestele eluks vajalik taristu, lasteaia- ja koolikohtade puudus jne.
Kokkuvõttes on Eestimaal palju tühjalt seisvaid eluasemeid, mille järele pole turul nõudlust, samas kui inimesed on töökoha tõttu sunnitud kolima Tallinna, kus elatakse tihtipeale halvemates olmetingimustes kui varem.
Raudtee mitu eesmärki
Iga investeeringuga peab looma ka lisaväärtuse. Tallinna-Tartu kiirraudtee ühendaks Eesti kaht suuremat linna. Toimiv ühistransport on oluline osa majanduse vereringest.
Rahvastiku koondumine linnadesse on üleilmne protsess ja selle vastu donkihotlikult võidelda ei ole mõistlik. Küll on aga võimalik luua läbi avalike investeeringute tingimused selleks, et inimesed koonduksid ühe keskuse asemel mitmesse.
Eesti regionaalselt tasakaalustatud arengu tagamiseks on kriitilise tähtsusega Tartu linnapiirkonna areng. Tartu konkurentsivõimest sõltub kogu Lõuna- ning märgatavas osas Kesk- ja Ida-Eesti maakondade tulevik.
Tartu konkurentsivõime tõstmise üheks oluliseks tingimuseks on ühendus muu maailmaga. Elu näitab, et Ülenurme lennujaamast ei saa veel nii pea toimivat õhusilda, sestap tuleb liikuma pääsemiseks kasutada teisi võimalusi.
Üks viis on luua kiire raudteeühendus Tartu ja Tallinna (lennujaama) vahel. Selleks tuleb Ülemistele rajada lennu-, bussi-, trammi- ja rongiliikluse ühine reisiterminal, mis võimaldaks piltlikult öeldes astuda rongist lennujaama või lennukilt perroonile ning jätkata mugavalt reisi.
On vajalik parandada inimeste ja kaupade liikumisvõimalust, st teha see nii majanduslikult, ruumiliselt kui füüsiliselt kättesaadavamaks, kiiremaks ja mugavamaks.
Meil on vaja kiireid Eestisiseseid ühendusi
Ühendusajad peavad olema reisijatele ja kaubaveo jaoks mõistlikud, arvestama tehnoloogilisi võimalusi ja ohutuse tagamiseks vajalikke piiranguid. Uued rongid võiksid sõita 160km/h, aga sõidavad 100-
Samuti tuleb suve hakul, kui saabuvad täiendavad reisirongid, täiustada ka seniseid Tartu-Tallinna reisigraafikuid nii, et jõuaks ikka hommikul kella kaheksaks ja üheksas tööle nii suurlinnadesse kui ka Jõgevale ja Elvasse. Uued kahe vaguniga rongid (rööbasbussid) sobiksid just hästi Elva-Tartu-Jõgeva liinile, et ka väiksematest peatustest reisijad hommikul tööle ja õhtul koju jõuaksid.
Kiire ja kvaliteetne raudteeühendus kahe Eesti suurema linna vahel parandab Tartu ettevõtluskliimat ning vähendab inimeste soovi ja vajadust kolida Tallinna. Kui ühistranspordi sõidugraafikud on tihedad ning reisijaile sobivad ja mugavad, on võimalik väiksematest asulatest Tallinnas või Tartus tööl käia, rebimata lahti oma juuri.
Lööme kaks kärbest ühe hoobiga
Rajame Rail Balticu läbi Tartu, mis ühtlasi annab meile Tallinna ja Tartu vahele uue raudteeliini, mis võimaldab vajadusel suurendada nii kauba- kui reisijatevedu, teha regionaalpoliitikat jne.
Tuleb ka mõelda, milliste teiste Eesti tõmbekeskustega peale Tartu on veel võimalik kiire rongiühendus Tallinnaga sisse seada. Investeeringud Eestisiseste raudteeühenduste parandamiseks on vajalikud sõltumata sellest, kas Rail Baltic tuleb, ja kui, siis millisesse trassikoridori see paigutatakse. Kahtlemata vajavad nii Tallinn kui Tartu head raudteeühendust Balti riikide pealinnade ja sealt edasi Kesk-Euroopaga, aga Rail Baltic ei lahenda riigisiseseid puudujääke.
Täpselt nii, nagu Tallinn-Tartu maantee laiendamise kõrval tuleb tagada ühendus ka teiste linnade vahel, tuleb sõltumata Rail Balticust tegelda olemasoleva Eesti raudteevõrgu arendamisega, erinevate liikumisviiside omavahelise ühendamisega ning raudtee ja maantee transpordisõlmede väljaehitamisega.
Heal tasemel ühistransport võimaldab Eesti regioonidel areneda ühtlasemas tempos, vähendada ühiskonna kihistumist regionaalses mõõtmes. See aitab tugevdada Eesti regionaalseid keskusi, mis praegu ähvardavad Tallinna tühjaks joosta. See aitab tugevdada ka meie riigi pealinna Euroopa konkurentsis.
Mõistagi vajab iga investeering raha. Leian, et Eesti ei peaks kartma riigivõlakirjade emiteerimist oluliste taristuinvesteeringute rahastamiseks, sest see tasub end mitmest vaatepunktist rohkem ära kui investeeringute tegemata jätmine.
Raudtee peab toetama regionaalarengut. Kiired ühendused loovad võrdsemad tingimused ettevõtluse arenguks üle kogu Eestimaa. See suurendaks majanduskasvu, riigi maksutulu ja võimaldaks luua uusi töökohti. Sestap on IRL otsustanud, et eeltoodud seisukohad peavad leidma kajastust ka transpordi arengukavas aastateks 2014-2020.
AIVAR KOKK, riigikogu maaelukomisjoni aseesimees
