Kolm aastat tagasi seadsid riik ja sideettevõtjad Eestile ühise eesmärgi – viia kiire internet kõikide soovijateni. Sideettevõtjate ülesandeks jäi arendada välja uued võrgud seal, kus see on majanduslikult võimalik, ning hakata pakkuma kiireid internetiühendusi. Riik võttis endale kohustuse toetada uute võrkude ehitust seal, kus see turusituatsioonis ei ole võimalik ehk turutõrke piirkondades.
Mis on kolme aastaga muutunud
Kolm aastat tagasi ei olnud veel ükski sideettevõtja kiire interneti pakkumist alustanud. Fikseeritud ühendusi pakkuvad firmad, nagu Elion, Starman, STV, jt võimaldasid peamiselt 1 – 10 Mbit/s ühendusi. Mõnel pool kesklinna ärimajas võis kalli hinnaga kasutada ka natuke kiiremaid ühendusi. Kõik mobiilifirmad pakkusid mobiilinterneti 2G baasil kasutades EDGE tehnoloogiat, mis võimaldas kiiruseks kuni 256 Kbit/s.
Kolm aastat hiljem on olukord kardinaalselt muutunud. Kõikidest Eesti kodudest umbes pooltel on täna võimalik juba liituda ülikiire internetiga, milleks on 100 Mbit/s ja rohkem. Neid pakuvad kodudele nii Elion kui ka kaabel- TV firmad kõikides suuremates linnades. Loomulikult on ka kõik linnades asuvad ärimajad juba valguskaablitega ühendatud ning ülikiire internet on ettevõtete seas väga levinud.
Kõik kolm mobiilifirmat on tänaseks välja ehitanud oma 3G ja 3,5G võrgud ning mobiilinterneti kiirused on kolme aastaga tõusnud kümnekordseks. EMT on alustanud ka 4G võrkude väljaehitamist ning see jõuab tänaseks juba poolte inimesteni Eestis. Nende ühenduste kiirused on aga kolme aasta tagustega võrreldes juba sajakordsed!
Kiire internet maapiirkondadesse — EstWin projekt
Kogu see meeletu areng on aga toimunud seal, kus on piisavalt inimesi ja konkurentsi. Paljudes maapiirkondades, kus elanikke vähe, on kiire internet aga siiani kättesaamatu. Selleks, et tuua kiire internet ka maale, alustati projektiga EstWin ning riik asus toetama fiiberoptilise baasvõrgu ehitust maapiirkondades. Kogu EstWin võrk (ligi
Maapiirkondades rajatavat EstWin baasvõrku saab võrrelda näiteks veetorudega. Kui pumbajaamast tuleb asulasse suur magistraaltoru, siis asulas viib vee iga majani peenem toru ehk juurdepääsuvõrk. Rajatav baasvõrk on siin nagu see magistraaltoru, mis asulasse suure koguse vett toob. Sideettevõtjad aga jagavad selle oma võrkude kaudu majadesse laiali.
<span style=”FONT-FAMILY: Arial; mso-no-proof: no” lang=”CA”>Seega meie, Eesti Lairiba Arenduse SA (ELASA), ei paku ise internetiteenuseid ega vii kiiret internetti iga majani. Meie ülesanne on baasvõrk välja ehitada nii, et projekti lõppedes oleksid kõik asulad sellega ühendatud ning valdav enamik maju oleks sellele lähemal kui
Kuidas jõuab kiire internet majja
Baasvõrgust edasi loovad juurdepääsuühendusi ehk piltlikult toovad interneti koju kätte internetiteenuse pakkujad, tehes seda kas õhu või kaabli kaudu.
Kaabel võib olla majja ulatuv telefoni vaskkaabel, kaabel-TV koaksiaalkaabel või kaasaegseim valguskaabel. Kõik need võimaldavad teatud tingimustel kiiret internetiühendust.
Kuigi asulates võib leida kaabel-TV võrke ning mõnes uusarenduspiirkonnas ka valguskaablivõrke, on peamiseks ühenduseks praegu siiski see tavatelefoni vaskkaabel. Vaskkaabel võimaldab aga kiiret ühendust vaid juhul, kui see kaabel ei ole liiga pikk. Mida lähemale majadele me baasvõrku ehitame, seega, mida lühemaks jäävad vaskkaablid, seda suuremal arvul inimestel on võimalik kiiret ühendust tarbida.
Maapiirkondades, kus üheaegseid kasutajaid ei ole väga palju, on ka õhu kaudu leviv internet väga hea alternatiiv. Õhu kaudu jõuab internet majadeni peamiselt mobiilinterneti kujul, kuid on muid lahendusi nagu Kõu ja Wimax, aga nende osatähtsus on väike.
Kui praegu kõikjal kättesaadav mobiilinternet võib olla paljude jaoks juba aeglane, siis kohe on tulekul uuemad ja kiiremad ühendused. 4G mobiilne internet võimaldab kiirust juba 40 Mbps ning lähitulevikus ka oluliselt rohkem. Kui praegu on see aga saadaval ainult poolel Eesti territooriumist ning seda pakub ainult üks operaator, siis lähiaastatel katab see kogu Eesti ning kõik kolm operaatorit pakuvad neid kiireid ühendusi. Kuna aga kiire mobiilne internet ei saa inimesteni jõuda teisiti kui ainult mobiilimastide kaudu, siis sõltub selle areng ka meist. Meie ülesanne on viia nimelt see kiire internet maapiirkondades mobiilimastidesse ehk ühendada need mastid ka rajatava EstWin valguskaabli võrguga.
Mobiilne internet ei rahulda kõikide vajadusi
Arusaadavalt aga ei rahulda mobiilinternet kõikide vajadusi, kuna see on siiski kõikide kasutajate vahel jagatav ühendus ning selle pidevat kvaliteeti ei ole võimalik tagada. Paljude jaoks on kaabliga ühendus aga lihtsalt kindlam ning turvalisem. Korralik kaabliga internetiühenduse olemasolu lisab otseselt ka väärtust kinnisvarale nagu seda teeb elektri või vee olemasolu. Kui aga majja ei tule praegu ühtki kaablit, on traadiga ühenduse saamine kindlasti keerulisem ja aeganõudvam.
Kui kiire interneti tahtjaid on piirkonnas piisavalt, et investeering tasuks, ehitab sidefirma välja uue kaablivõrgu. Paraku on suurel osal Eestimaal majad hajutatud ning kaablite vedamine kõikide majadeni ei ole ühelgi äriettevõttel võimalik. Uue kaabli ehitus on väga kallis, seda võib võrrelda elektrikaabli majani toomisega. Kui kõik aktsepteerivad, et maja elektriga ühendamine võib maksta kümneid tuhandeid eurosid, siis samas suurusjärgus on kulud ka maja ühendamisel valguskaabliga.
Kuigi konkreetse maja ühendamine kiire internetiga on peamiselt ainult selle maja elanike huvides, ei saa eeldada, et kõikidele oleks selle ühenduse ehitamine jõukohane. Ennekõike tuleb püüda neid kulusid vähendada ning neid ka jagada mitmete huvigruppide vahel.
Näiteks Suure Jaani lähedal oli viie talu ja aktiivse külaseltsiga küla, kust lähedalt meie trass möödus. Et kõik talud olid kiirest internetist huvitatud, otsustasid nad ka selle rajamisse ise panustada. Lepiti kokku külaseltsi, sideettevõtja ja kohaliku omavalitsuse vahel nii, et sideettevõtja annab vajaliku kaabli, külaselts kaevab selle ise maasse ning kohalik omavalitsus vormistab vajalikud load (projekt, ehitusluba, kasutusluba). Selliselt vähenesid võrgu rajamise kulud ning ühiselt sai töö tehtud.
Rootsis on sellised kohaliku omavalitsuse või külaseltside poolt rajatud internetivõrgud väga laialt levinud.
Kuidas saaks riik juurdepääsuühenduste rajamisel kaasa aidata?
Muidugi ei saa me eeldada, et kõikjal Eestis oleksid aktiivsed külaseltsid või lairibaühendustest väga huvitatud kohalikud omavalitsused. Seda, et vaatamata baasvõrgu ehitusele ei suuda sideettevõtjad ühendada kaablitega kõiki maju, nähti ette juba enam kui kolm aastat tagasi valminud Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendusvisioonis. Neid piirkondi, kus vaatamata baasvõrgu valmimisele kiire internet kaabliga majadeni ei jõua, nimetatakse turutõrke piirkondadeks ning lairiba arendusvisioon nägi ette siin veelkord riigi sekkumist juurdepääsuühenduste ehitamiseks ehk projekti EstWin 2 käivitamist. Euroopa Liidus on kiirete internetiühenduste rajamine oluline ning selleks on järgmises eelarves ette nähtud vähemalt 9 miljardit eurot. Eestis on praegu koostamisel plaan, keda ja kuidas peaks riik nende rahadega toetama, et kõik majad saaksid kiire internetiga ühendatud. Plaani ettevalmistus on käinud juba üle aasta. On algatatud seadustemuudatusi, et teha võrkude ehitus vähem bürokraatlikuks ning seeläbi odavamaks.
Võimalusi, keda ja kuidas võiks riik toetada, on palju. Näiteks võib EAS toetada lairibaühenduste ehitust ettevõtetesse, PRIA võib teha põllumajandusettevõtetesse rajatavad lairibaühendused abikõlblikuks kuluks, toetada lairibaühenduste rajamist taludesse sarnaselt puurkaevude rajamise toetusega või anda toetust ka aktiivsetele külaseltsidele. Riik võib toetada sideettevõtjaid lairibaühenduste ehitamisel selles osas, mis ületab tasuvuse piiri.
Poliitikauuringute keskus PRAXIS on läbi viinud uuringu võimaliku turutõrke ulatuse kohta. Augusti lõpus toimub ka Lairibafoorum www.lairibafoorum.ee, kuhu on kutsutud riigi, kohalike omavalitsuste, külaseltside ja sideettevõtjate esindajad ning seal proovitakse leida ühiselt lahendusi juurdepääsuvõrkude ehituseks.
Kui me kõik seda ühiselt tahame ning oleme valmis ka selleks panustama, siis olen kindel, et kiire internet jõuab peatselt igasse kodusse.
i
OLAV HARJO, Eesti Lairiba Arenduse SA juhataja
