Kiigemetsa kooli õpilased sõitsid 14. märtsil Eesti eriolümpia 22liikmelise delegatsiooniga Austriasse võistlema. Eesti lippu hoiavad kõrgel murdmaasuusataja Karolyna Prohorenko ning saalihokimängijad Arlis Ratassep, Erik Joosep Kalberg ja Danel Pärtelpoeg.
Päev varem saatis sportlased eriolümpia talvistele maailmamängudele Austria suursaadik Doris Danler, kes võõrustas Eesti eriolümpia delegatsiooni Tallinnas Austria saatkonnas. Noored sportlased on aktiivselt aasta jagu olümpiaks valmistunud. Ettevalmistused toimusid treeninglaagrites ja koolis kehalise kasvatuse tundides õpetaja. Kiigemetsa kooli direktori ja Eriolümpia Eesti Ühenduse juhatuse esimehe Urmas Paju sõnul Eestis erivajadustega inimeste treenimiseks eraldi spordiklubisid veel ei ole, kuid see võiks olla üks tulevikusuundadest.
Praegu treenivad sportlasi eriolümpiaks koolide ja hoolekandeasutuste juhendajad, treenerid või õpetajad. Kiigemetsa kooli kehalise kasvatuse õpetaja Hille Kirpu kiitis õpilasi ja sõnas, et igaüks annab endast parima. Õpetaja sõnul on noortel üle kümne võistluse aastas. Noored võistlevad alates iluvõimlemisest kuni suusatamiseni välja. “Nad saavad palju võistelda ja on väga tublid, sest lapsed tahavad oma võimed proovile panna ja paremaks saada. Põhiline töö toimus mitmes koondise ettevalmistuslaagris, kus saadi kätte võistkonnatunnetus,” rääkis õpetaja.
Direktor Urmas Paju lisas, et tegelikult pääses nende koolist Eesti eriolümpia koondisesse viis õpilast. Kuna osaliste valik tehti eelmisel aastal, jõudis saalihokimängija Enri Reismann kooli ära lõpetada ning Järvamaa kutsehariduskeskusesse õppima asuda.
Annavad oma parima
Enne olümpiat toimusid erinevad võitlused, kus sportlasi jälgiti ning valiti välja koondisesse pääsejad. Saalihoki meeskonna väravavahi Erik Joosep Kalbergi sõnul lootsid nad väga, et saavad koondisesse. “Pingutasime selle nimel, et meid olümpiale valitakse,” kinnitas ta. Kuigi noored nägid vaeva, oli enda nimede kuulmine ikkagi suureks üllatuseks.
Karolyna Prohorenko tunnistas, et väike närv on küll sees, aga ta on olümpiaks valmis. Seda kinnitas märtsi alguses Otepääl toimunud eriolümpia Baltimaade talimängudel suusatamises saavutatud teine koht. Karolyna sõnul on ta terve viimase aasta suure hoolega olümpiaks valmistunud. “Olen kaheksa aastat tegelenud kiiruisutamisega ja see annab suusatamisele väga palju juurde,” rääkis tüdruk. Eriti meeldib talle teatesõit ning teistega võistlemine. Kogenud uisutajana armastab Karolyna suusatadeski uisusammu.
Saalihokimeeskonnal toimub esimene mäng Austriaga. “Neil on küll koduväljaku eelis, ent pealtvaatajad toetavad kõiki võistlejaid,” tõi keskründaja Arlis Ratassep välja. Saalihoki poisid on valmis endast andma parima. Väravavaht Erik Joosep Kalberg on juba väiksena koos oma vennaga mänginud. Poisi sõnul sobib talle värvavahi roll. “Seal on hea pinge – see rahustab ja sobib mulle,” rääkis ta.
Arlis on saalihokiga tegelenud kolm aastat. Keskründajana on tal vastutusrikas ülesanne ehitada üles rünnet, nii et vastasmeeskond üle keskjoone ei pääseks. Noorte sportlaste sõnul tuleb sellest äge reis, millest on pärast hea rääkida. Samas lisas Arlis, et eelkõige tuleb mõelda ikka olümpiale ja siis alles vaatamisväärsustele ning vabale ajale.
Kiigemetsa kool on varasemaltki eriolümpial osalenud, näiteks 2013. aastal Lõuna-Koreas. Toona osales sealsel olümpial ka praegu saalihoki meeskonnas mängiv Danel Pärtelpoeg, kuid võistlusalaks oli siis suusatamine. Lisaks on Kiigemetsa kooli sportlased korduvalt käinud Euroopa suvemängudel ning võtavad aktiivselt osa Eesti võistlustest. Eriolümpia annab sportlastele võimaluse võistelda, leida uusi sõpru, reisida ja arendada oma võimeid.
Tugevad toetajad
Eriolümpia teeb koostööd politseinikega. Ülemaailmseks koostöövormiks eriolümpia ja politsei vahel on tõrvikujooks. Eestis korraldatakse koostöös Eesti politsei- ja piirivalveametiga tõrvikujooksu talimängude ajal Otepääl.
Politseinikud üle kogu maailma osalevad maailmamängudel jõustruktuurina, kes turvavad ja elavad võistlustele kaasa. Eriolümpia talvistel mängudel osaleb tänavu 2700 sportlast 107 rahvusest, 1100 treenerit, 3000 vabatahtlikku, 5000 perekonnaliiget ja sõpra, 800 kongressi esindajat, 800 ajakirjanikku ja 1200 aukülalist. Eesti delegatsioon naaseb Austriast 25. märtsil.
MARGE TASUR
