Kiigemetsa kooli näitering osales 15. mail Tartu Sadamateatris toimunud XII teatrifestivalil Savilind. Näidendiga “Kardemoni linna röövlid” pälviti laureaaditiitel: žüriid võlus eelkõige õpilaste näitlejameisterlikkus.
Savilinnu festival on mõeldud erivajadustega lastele ja noortele, Kiigemetsa kooli noored näitlejad on sellel osalenud juba aastaid. “Meil on majas juba viis lindu,” teatas Kiigemetsa kooli huvijuht Merje Talistu osalemisi kokku lugedes. Õpetaja ja teatriringi juhendaja Kaire Toming oli näiteringi noortega festivalil tõepoolest viiendat korda. Esimesed kaks aastat käis õpilastega festivalil endine õpetaja Hilja Simson. Siis mängiti kahel aastal järjeloona ühe õpilase kirjutatud nukunäidendit.
Meeskonnatöö jõud
Savilinnu teatrifestivalil ei ole kaotajaid. Iga noor näitleja annab endast parima ja selle eest väärib ta tunnustust. Festivalil ei jää märkamata ükski kool. Iga trupi etteastest tuuakse välja parimad küljed. Näiteks on Kiigemetsa noored näitlejad varem noppinud parima näitleja rollipreemiaid. Kõige enam on neid pälvinud tänavuses etenduses Kasperi osa mängiv Siim Kiisman. “Siim on meil kõige kuumem näitleja,” teatas juhendaja Kaire muheldes. “Mul on näitlemisepisik sees. Alguses vaatasin ja hakkas meeldima, siis läksin Kaire juurde ning ütlesin, et tahan näiteringis osaleda,” rääkis Siim. Tunnustust on väärt ka õpetajad, kellel on olnud tahtmist oma kasvandikke teatrimaailma juhatada. Kiigemetsa koolis on selle vastutuse enda peale võtnud huvijuht Merje Talistu, raamatukoguhoidja Eilike Salundi ning näiteringi juhendaja Kaire Toming.
“Tavaliselt räägib õpetaja Kaire, mida ta lavakujunduselt ja kostüümidelt ootab, mina mõtlen natuke ja pakun oma nägemuse välja,” kirjeldas Merje ettevalmistusi. Seni on koostöö sujunud hästi.
Merje hoolitseb kostüümide ja lavakujunduse eest ning Eilike juhendab emakeeleringi, kus noored õpivad õiget keelt ja eneseväljendust. Lisaks oli Eilike etenduse ajal abiks heli- ja valguspuldis. “Arvan, et juhendaja võime üles leida noorte tugevad küljed ja näidend nii lavale tuua, et laps, vaataja ning juhendaja ise seda naudivad, on õpetusiva meeskonnatöös,” märkis huvijuht Merje.
Meeskonda kaasatakse teisigi kooli töötajaid. Nimelt röövivad Jesper, Joonatan ja Kasper etenduses tädi Sofie magamise ajal. “Tädi peab ju lavale saama. Tekiga vedada oli liiga raske, lisaks on sees lavanärv ning mõni pind võib näitlejat vigastada. Kaire tahtis voodit. Läksin meie remondimehe juurde, ütlesin Andresele, et rattad on olemas ja nüüd ehita voodi,” jutustas Merje. Teiseks meeskonna proovikiviks osutus lavale astumine. Noortel tuli minna Sadamateatri lavale ilma peaproovita. “Tavaliselt olen mina lava taga rääkinud, kes mida peab tegema, kuid sel korral tuli näitlejatel ise hakkama saada,” rääkis huvijuht. Noored näitlejad pidid kiiresti kohanema teistmoodi liikumise ja paigutusega. Üksteise tundmine ja meeskonnana tegutsemine aitasid ootamatustest edukalt üle saada.
Muinasjutust tarkuseteri
Etendust valides mõtleb õpetaja Kaire eelkõige muinasjuttudele. “Muinasjutte on lapsed kuulanud pikemat aega ning neid tegelasi on neil lihtsam ette kujutada,” selgitas näiteringi juht. Merje lisas, et Kaire toob lugudest alati välja õpetliku iva.
“Mängulise tegevuse abil õpivad noored kõige paremini. Nii leiame loos paralleele ka tänapäevast,” rääkis Kaire. Noor näitleja Siim jutustas, et näidendi õppimisega läks neli kuud, alguses ei tahtnud tekst meelde jääda. Siimu lavapartner, Jesperit kehastanud Enri Reismann lisas, et alguses oli raske, kuid lõpuks sai vedama. “Alguses harjutasime liiga vähe, kuid festivali lähenedes võtsime ennast käsile,” olid Enri ja etenduses Joonatani kehastav Jaanus Salu ühel nõul. “Meil on väga hea õpetaja, ilma temata ei saaks me kuidagi hakkama,” kinnitas Enri.
Kaire hindab noortes eelkõige loomulikku annet. Oluline on jälgida, kuidas õpilane rolli sisse elab. Ta tõi näite, et Kasperi osatäitja Siim ja tädi Sofit mänginud Sandra Kreek sobivad isiksuse poolest lavale. “Nad on aastatega näidanud, et neile sobib lavaline eneseväljendus. Nad oskavad tegelaskuju ise edasi arenda ja neile ei pea ette ütlema, mida teha,” rääkis juhendaja.
Etenduse kõige värskem osaline oli lõvi. “Lõvi oli ainuke ilma tekstita osa, kuid sellesse rolli oli kõige raskem näitlejat
leida,” tunnistas Kaire. Lõvi rolli mängis väga graatsiliselt Erik Joosep Kalberg. “Mulle meeldis Eriku eneseväljendusoskus ja viis, kuidas ta lõvi liigutusi tabas,” meenutas juhendaja. Erik Joosepil aitas rolli sisse elada tema koer Berta, kelle liigutusi ta jäljendas. “Proovides ütles Kaire Erikule alati, et mõtle, mida Berta teeks,” rääkis Merje.
Tädi Sofie rollis olnud Sandra tunnistas, et kõige kergem oli magamist mängida. “Ei olnud kerge midagi, poisid pidid ju sinu eest norskama!” täpsustas Kaire.
Merje sõnul pälvisid sel aastal laureaaditiitli need, kelle etendus oli tervik. Savilinnu festivali eestvedaja Karin Luts ütles neile, et laval ei olnud ühtegi üleliigset asja ja et ta tõesti nautis laval toimuvat. Kõige hinnalisem kiitus tuli aga Urmas Lennukilt, kes ütles, et Kiigemetsa etendusest paistis tõelist näitlejameisterlikkust.
Noori näitlejaid hindas žürii, kuhu kuulusid kooliteatrite eestvedaja Maret Oomer, Vanemuise noorsootöö juht Mall Türk, Rahvakultuurikeskuse toetusosakonna juhataja Margit Salmar ning lavastaja Urmas Lennuk.
Kiigemetsa koolipere saab oma näitetrupi etendust esimest korda vaadata 30. mail.
i
MARGE TASUR
