Tänavune pikk kevad pole meid soojaga just hellitanud. Mitmed ettevaatamatud mururiisujad ja uljad aknapesijad käivad tilkuvate ninadega ringi, sest soojaks askeldatud nahale piisab vaid mõneminutilisest tuuletõmbest, kui päike hetkeks pilve taha kaob. Loodus edeneb aga tasapisi ja omasoodu ja et ülestõusmispühad seekord üsna hilja ehk pisut enne jüripäeva kätte jõuavad, sai palmipuudepühaks lausa õitsvaid pajutibusid vaasi tuua.
Kes väljas lahtisi silmi ringi liigub, see on ilmselt märganud, et toomingalgi on lehekõrvakesed näha ning paiselehtedel ja sinililledel õitseaeg hoolega käsil. Kohe uksele koputavad pühad on tegelikult viimased enne tõeliselt sooja aega, kui veel täie rammuga peenramaal askeldama ei pea. Talvine lehepraht ja oksarisu on pika lumeta aja jooksul ilmselt ammuilma koristatud ja iluplatsid mitmeid kordi ülegi silutud, mullas siblida on vara ja loomulikult pole ka veel tarvis muru niita! Mis siis muud, kui võtkem ette pikem metsaretk või mõnus piknik koduaias, sest on ju üldteada, et tegijal ei lõpe töö. Millalgi võiks ju võtta aega ka enda tarvis, linnulaulu kuulata ja kevad südame ligi lasta.
Rõõmsaid ülestõusmis- ja kevadpühi!
17. aprill 2014
