Homme on maikuu esimene päev ja paljud leivatööst priid. Aga nagu mitmel teiselgi pühal, on maipühalgi mitu tausta ja nime.
Eelmise riigikorra ajal nimetati ju maipüha (tookord maipühi, sest töövabad olid nii 1. kui 2. mai) meil eelkõige rahvusvaheliseks tööliste solidaarsuse päevaks.
Ajendi sai töölispüha tähistamine ülemöödunud sajandil Chicagos, kus töölised 8-tunnist tööpäeva nõudes streigi korraldasid, mis veriseks meeleavalduseks laienes.
Aga lehekuu esimest päeva nimetame ju ka volbripäevaks ja 30. aprilli ööd volbriööks, mil nõiad luudade seljas kokkusaamisele kiirustavat…
Ja loomulikult on 1. mai lihtsalt rõõmus päev, mil enam ei hoolita, milline hetkel ilm on, vaid tähistatakse kevade lõplikku võitu talve üle. Eestis ongi olnud kombeks maituld eelkõige kevade auks, mitte kurjade vaimude peletamiseks teha.
Möödunudlaupäevase Vooremaa vastavateemalises küsitluses tunnistas enamik, et teeb volbriööl koos heade sõpradega lõket, keset nädalat sülle sadanud vaba päeva tarvitab aga pakilisteks ja hilja peale jäänud kevadtöödeks.
Seega on meil homme kevadpüha ja tööpüha, töörahva pühale mõtleme ilmselt vähem.
30. aprill 2013
