Kevad toob pensionitõusu

Aprillikuu viies päev on juba tosin aastat meie eakatele oodatud kuupäev olnud. Just nii kaua on Eestis indekseeritud pensione, mis tähendab, et pensionile on tasahaaval, aga siiski igal aastal lisa tulnud. Sellel aastal kasvavad pensionid rohkem kui varasematel aastatel, keskmiselt 5,8 protsenti. See teeb keskmiselt 240 eurot aastas ehk 20 eurot kuus.  

Keskmine vanaduspension tulumaksuvabaks ka tuleval aastal

20 eurot tuleb arvele keskmiselt, aga arusaadavalt tahab igaüks ikka ise oma silmaga veenduda, kui palju tema pensionile lisaks tuli – oma silm on kuningas. Arusaadavalt soovitakse selle nädala lõpus teada saada, palju kontole raha laekus. Pensioniraha tuleb nii, nagu tavaliselt – kellele panka, kellele tuuakse koju. Pensionisaajaid on Eestis palju ja kokku moodustavad pensionid terve riigi peale väga suure summa, ka kontod on eri pankades. Pension tuleb pensionipäeva jooksul, täpselt nii, nagu töölkäijate palk palgapäeva jooksul: kui hommikul kell 9 veel pole, siis pärastlõunal on kindlasti kenasti olemas.

Sageli on kostnud murelikku arvamust, et pension tõuseb küll, aga see tõus tuleb tulumaksuna riigile tagasi maksta ning see “sööb” lisaraha kohe ära. Sellele murele oleme leidnud lahenduse. Juba käesoleva aasta algusest tõusis tulumaksuvaba tulu suurus pensionärile 4248 euroni aastas ehk 354 euroni kuus. Uut valitsust moodustades leppisime selles kohe kokku, et keskmine vanaduspension peab jääma tulumaksuvabaks ka järgmistel aastatel.

Sotsiaalvaldkonnas võiks alati olla palju rohkem raha, et toetused lastele, eakatele ja teistele abivajajatele oleksid suuremad. Eesti peab saama riigiks, kus kõigil on hea ja turvaline elada. Lastega perede toimetulek on koalitsioonileppes ja kogu ühiskonnas üks kesksemaid teemasid. Pean väga oluliseks, et uuest aastast tõusevad toetused kõigi perede esimestele ja teistele lastele. Kõigi kolmandate ja enamate laste toetused tõusid juba eelmisel aastal ja uuest aastast tõusevad need 100 euroni. Lisaks saavad enim abi vajavad pered lisatoetust nii vajaduspõhise peretoetuse kui ka toimetulekutoetuse arvestamisel, kus laps võetakse nüüdsest arvesse koefitsiendiga 1,0 varasema 0,8 asemel.

Tegusad eakad on Eesti rikkus

Eesti eakad nii Tallinnas kui Viljandis, nii Saare- kui Setumaal on väga toimekad ning ettevõtlikud, olgu siis kohalikus elus kaasa lüües või ka jätkuvalt tööl käies. Eakate tööl käimise jätkamist ja selle toetamist arutasime ka uue valitsuse koalitsioonileppe koostamisel. Tihtipeale kurdavad eakad, et tahaksid küll edasi ka tööl käia, aga oskused ja teadmised vajaksid värskendamist. Nüüd tahamegi olla senisest paremini toeks vanemaealistele, kes tahavad tööl edasi käia. Hiljutisest suurest tööpuudusest on saamas töökäte puudus. Vanemaealised töötajad on kogenud ja rahulikumad ning rikastavad kollektiivi oma teadmistega, kinnitavad ka tööandjad. Seda tarkust ja kogemust läheb Eestil väga vaja. 

Kätte on jõudnud kaunis kevad. Soovin kõigile tegusaid kevadisi toimetusi ning ennekõike aega koos pere ja lähedastega looduse tärkamisest rõõmu tunda.

i

HELMEN KÜTT, sotsiaalhooldusminister

blog comments powered by Disqus