“Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud…”. Nii alustas Oskar Luts põnevate seikade ja humoorikate tegelastega koolipõlveraamatut “Kevade”. Tõenäoliselt sujus esimene koolipäev teil siiski õnnelikumalt ja kogu eluks jäävad meelde esimene õpetaja, pinginaaber ja tundi kutsunud koolikell.
Esialgu näib eesootav koolitee lõputuna ja vanematele koolikaaslastele peab alt üles vaatama. Aja kulgedes lisandub aga kasvu ja teadmisi ning nii jõuabki kätte päev, mil hoiate ise käest kinni kõige pisematel, veidi arglikel koolijütsidel. Nõndamoodi, kõrvuti astumas suur ja väike, vahetuvad põlvkonnad kooliseinte vahel – ühed tegemas harjutusi lendu tõusmiseks ja teised alles avamas aabitsat.
Kooli lõpuaktusega saab üks osa teie haridusteest läbi. Oskar Lutsu mälestuste kohaselt toimus see sajand tagasi sedamoodi: “Ühel keskpäeval lastakse koolilapsed koju. Palve ja köstri manitsussõnad. Ärgu nad kunagi unustagu, mis neile siin selle kooliaasta jooksul õpetati. Tuletagu ikka kooliõpetajate sõnu meelde ja püüdku nende järgi käia. Mõninga aja pärast on kooliruumid tühjad. Seal, kus enne oli palju liikumist, laotab nüüd vaikus oma nägematuid tiibu.”
Ega saja aasta jooksul midagi erilist muutunud polegi. Kõik kordub taas.
Veel mõni viiv ja kooli põrandalauad jäävad igatsema teie sammude järele ja klassiseinad meenutama teie häälekõla. Järjest kaugemaks jääb viimane koolipäev ning iial ei taastu läbitud hetked kodukooli seinte vahel. Meelde jäävad teadmised ja emotsioonid koosoldud ajast. Alatiselt jääb teid saatma ja aeg-ajalt endast märku andma hea koolihaldjas, kes pikkade õpinguaastate jooksul teie põue koolitunnet punus.
Nii kordub aastast aastasse ja pole tänavunegi erand.
“Head teed, head teed! Ja ikka pea püsti… Julgelt ja rõõmsalt edasi Küll tuleb aeg, kus…, kus… – kooliõpetaja Lauri laugelt veereb pisar.”
Vikerkaarevärvides rõõmupisar poetub viimasel koolipäeval nii mõnegi elluastuja, õpetaja või lapsevanema silmist.
Kindlasti olete andnud õpinguajal endast parima. Tänan teid selle eest, et olete olnud teadmistejanused ja tublid õppijad.
Tänan õpetajaid, et olete olnud suunanäitajad teadmiste poole liikudes, ja lapsevanemaid, kes te olete olnud neile suureks toeks.
Jõulist tiivasirutust ja kõrget lendu teile, Jõgevamaa koolilõpetajad!
VIKTOR SVJATÕŠEV, maavanem
