Erakütte Jõgeva osakonna juhataja Endel Varik rõõmustab, et erakordselt külmades ilmastikutingimustes pidasid kaks uut katelt ja linna üheksa kilomeetri pikkune soojatrass ilusti vastu. ?Tavaliselt pole krõbeda külmaga valju tuult, aga möödunud nädalal puhus ka tugev tuul, mis tegi 30-kraadise külma sisuliselt 50-kraadiseks,? räägib ta ning loodab, et ka edaspidi kuni suviste remonditöödeni avariisid ei juhtu.
1799 korterile poolesajas korterelamus, 16 munitsipaal- ja riigiasutusele, üheksale äriühingule ning ühele eramajale annavad toasooja ja sooja vett kolm aastat tagasi paigaldatud kaks uut katelt Wiessmann Vitomax 200 koguvõimsusega ligi 14 megavatti (MWh).
Veesoojus üle 100 kraadi
Soojatrassis ringleva vee temperatuur sõltub välisõhu temperatuurist. Tippkoormusel, kui õues paugub üle -25 kraadine pakane, küünib katlamajast väljuva küttevee temperatuur üle 100 kraadi. Katlamajja tagasi tulev vesi, mis on oma soojuse ära andnud, kuumutatakse taas üles.
Kütusena kasutatakse maagaasi. Külmade ilmadega kulub maagaasi päevas kuni 33 000 kuupmeetrit. Alates sellest aastast maksab soojusenergia 505,18 kr/MWh. Sellele lisandub käibemaks, mis on praegu viis protsenti.
Mitte kõik hooned Jõgeval pole ühendatud tsentraalküttevõrku. Viies hoones töötab lokaalne katlamaja. Osa maju, peamiselt Aia tänaval, on puuküttel.
Variku hinnangul peaks keskkütte hind suutma edukalt konkureerida lokaalkatlamaja omaga, kui keskkütte tarbija maja on õigesti soojustatud ja küttesüsteem tasakaalustatud.
Detsembris olid kõige madalamad küttearved korteromanikel, kes elavad Tellise 1, Rohu 4 ja Suislepa 2. Ühe ruutmeetri põrandapinna kohta tuli maksta 10,5 krooni. Väikeste arvetega paistavad silma ka majad Rohu 6 ja Tähe 4.
Samas ulatus eelmisel kuul majades Kivi 3, Pargi 24 ja Aia 23 küttekulu 16,5 kroonini ruutmeetri kohta. Diferentsi suurendab ka asjaolu, et mõned majad hoiavad toatemperatuuri 22 kraadi juures, mõned madalamal, ütles Varik.
Miks pealtnäha sarnastes majades ja ühesuguste korterite soojaarved on erinevad?
?Erinevused hinnas ühe ruutmeetri kohta võivad tõepoolest ulatuda kuni kahe korrani. See sõltub mitmest tegurist. Esmalt muidugi hoone ehitusmaterjalidest ja ehituslikest iseärasustest. Määrav on ka asukoht tuulte suhtes,? alustab Endel Varik põhjuste loetelu.
Eestis puhub tuul kõige sagedamini läänekaarest. Läände avatud majaseinas olevast pisemastki avausest ruumi tunginud külm õhk jahutab oluliselt toa temperatuuri.
?Väga tähtis on maja küttesüsteemi tasakaalustatus. Õigesti reguleeritud süsteemiga hoone otsmistes korterites on toasooja sama palju kui keskel asuvates. Praegu on enamasti nii, et kui äärmistesse korteritesse normaalset sooja anda, siis maja keskel on päris palav. Maja õige reguleeritus säästab näiteks Soomes vähemalt kümnendiku küttekuludest,? selgitab Varik. ?Majade soojussõlmede automatiseerimine ja korralik hooldus on samuti olulised.?
Palju abi on hoone seinte ja katuse soojustamisest, nagu tehti Aia 29 elumajal. Vanade akende ja uste vahetamine aitab samuti sooja säästa.
Soojustrassi kadu küünib praegu küll 17 protsendini, kuid Variku sõnutsi on see omaaegsete torude kvaliteeti arvestades hea tulemus. Trassist on kilomeetri jagu hiljuti asendatud eelisoleeritud torudega, ülejäänu pärineb nõukogude ajast, mõnel trassijupil jagub vanust isegi üle 30 aasta. Tulevikueesmärgiks on seatud kadude viimine 10 protsendini.
Veidi abi ka toimetulekutoetusest
Inimeste sissetulekutega võrreldes suured küttearved tekitavad võlgnevusi. Juhataja ütleb, et eelmisel aastal anti kohtusse 65 võlgnikku, kogusumma ulatus 400 000 kroonini. ?Võlgnikuks loeme inimesi, kelle võlg ületab 4000 krooni ja kes ei reageeri meie kirjadele,? täpsustab Varik. ?Oleme ka maksegraafikuid koostanud. Üldiselt on maksedistsipliin viimasel ajal oluliselt paranenud.? Võlgnikeks jäävad enamasti samad inimesed, kes on just eelmise võla kaelast ära saanud.
Kohusetruult tasuvad makse eakad inimesed.
Jõgeva linna sotsiaalosakonna juhataja Terje Kaldma ütleb, et detsembris sai toimetulekutoetust 155 perekonda. Novembris oli neid 133 ja oktoobris 124.
Toimetulekutoetust makstakse isikule või perele, kelle tulud pärast eluasemekulude eest tasumist normpinna ulatuses on alla toimetulekupiiri: ühe inimese kohta kuus 750 krooni, iga järgneva pereliikme puhul arvestatakse koefitsienti 0,8.
Kaldma sõnul maksti eelmisel kuul toetusesaajate nõusolekul arvete alusel kokku 30 000 krooni otse Erakütte pangakontole. Novembris oli see summa 12 500 krooni, oktoobris ülekannet ei tehtud.
Kütteperiood kestab maikuuni, sõltuvalt ilmade soojenemisest. Nagu tavaliselt, pole suvel ei kütet ega sooja vett. Endel Varik sõnab, et suvel tarvitatakse soojendatud vett nii vähe, et katla töölepaneku mõttekus on küsitav. Suvel tehakse remonti.
ANDRES LOORAND
