Kui Eesti taasiseseisvumisel oli meil lihaveiste arv kokku ainult 700, siis see number hakkas peale mõne aasta möödumist järjekindlalt suurenema.
iii
Alates 1978. aastast, mil Eestisse toodi esimesed herefordi tõugu veised, oligi see tõug meil valdavaks. 90ndate aastate algul hakati Karitsu Õppetalus Raplamaal ristama holsteine limusiini tõuga. Alates 1995. aastast hakati välismaalt sisse tooma ka puhtatõulisi limusiini tõugu lihaveiseid, hiljem ka veel mitmeid teisigi. Praegu on meil esindatud juba 11 tõugu lihaveiseid.
Käesolevaks ajaks on lihaveisekasvatus Eestis arvestatav tootmisharu. Kui 2003. aasta sügiseks oli lihaveiseid kokku ligi 8200, siis 2009. aasta algul oli nende arv suurenenud juba 28 000ni. See on Eestis ainuke loomakasvatusharu, kus loomade arv igal aastal järjekindlalt suureneb.
Alates 1999. aastast kuni praeguseni on välismaalt ostetud üle 800 tõuveise. Selle tulemusena on meie lihaveiste tõulised omadused märkimisväärselt paranenud. Soome tipparetajad ütlevad, kui kasutada igal aasta karjas ainult parimaid sugupulle, tõuseb järglaste kasvuintensiivsus märgatavalt, nende arvamuse järgi suureneb seetõttu aastavanuste pullmullikate kehamass igal aasta 30…40 kg.
Jõgevamaal on lihaveisekasvatuse jaoks veel palju arenguruumi. Kui esimesel kohal oleval Läänemaal on kogu vabariigi lihaveistest 12, 8 protsenti, siis Jõgevamaa on 15 maakonna hulgas enne Tartumaad 14. kohal, lihaveiseid on siin ainult 2, 7 protsenti. Karjamaid lihaveistekasvatuse suurendamiseks peaks aga piisavalt jätkuma.
Seoses lihaveiste arvu ja nende tõulise väärtuse suurenemisega, on kasvatajatel vajalik pöörata neile üha rohkem tähelepanu. Iga talupidaja tahab, et tema kari oleks terve, hea sigivusega ja noorveiste suure kasvuintensiivsusega ning et tulu lihaveisekasvatusest oleks piisav. Ammlehma ainuke toodang on vasikas, mida temalt peab saama igal aastal, muidu polegi lehma pidamisel mõtet. Samuti peab vasikas olema terve ning elujõuline.Välismaa lihaveisekasvatajad rõhutavad, et edu saavutamiseks on põhiliselt vaja kahte asja: kasutada karjas ainult head tõupulli ja loomadele anda piisavalt täisväärtuslikku sööta. Kindlasti mõjutavad lihaveiste kasvatamisel edu ka teised tegurid, nagu:
· loomade kasvatamine neile omasel looduslähedasel süsteemil,
· nõuetekohane talvine pidamine,
· maksimaalselt pikk karjatamisperiood,
· paarituste ja poegimiste edukas läbiviimine,
· pullide õige kasutamine,
· veiste täisväärtuslik söötmine jne.
27. märtsil korraldab Tartumaa Talupidajate Liit Rünno Marmori firmas „Aberdeen Top Genetics OÜ”, mis asub Põltsamaa vallas, Lustiveres algusega kell 10 vabariikliku infopäeva teemal „Keskkonnasõbralik lihaveisekasvatus”. Juttu tuleb lihaveiste ja keskkonna omavahelistest seostest, mida tundes on võimalik suurendada lihaveiste toodangut ja samal ajal ka parandada loodussäästlikkust. Peatutakse lihaveisekasvatuse hetkeolukorral, räägitakse aretuse üldpõhimõtetest, kuidas saada nende loomade kasvatamisel suuremat tulu jpm. iii
Tutvutakse farmi lihaveisekasvatuse olukorraga ja vaadatakse loomi. Kuna varakevadisel ajal talupidajatel põllutöid peaaegu ei ole, peaks just nüüd olema aega tulla õppusele, kus igaüks ikka midagi uut kuuleb. Saab ka omavahel kogemusi jagada. Osavõtt on kõigile tasuta, igaüks saab äsjailmunud teemakohase raamatu ja konspektiivse loengumaterjali. Soovikorral võib osta ka eelmistel aastatel ilmunud lihaveisekasvatusalaseid raamatuid.
iii
AIGAR SUURMAA, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse liige
