Keskkonnamõju hindajad Siimusti karjääris ohtu ei näe

Siimusti ümbrusest on ehituseks ja tee-ehituseks vajalikku liiva kaevandatud juba enam kui pool sajandit. Lähiajal võib karjääride ala lääne suunas veelgi laieneda, sest OÜ Sandpit taotleb Keskkonnaametilt Siimusti III liivakarjääri jaoks kaevandamise luba. Kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avalik arutelu Jõgeva vallavalitsuse saalis kujunes suhteliselt rahulikuks ja konstruktiivseks.

 

Keskkonnamõju hindamise algatas keskkonnaamet seetõttu, et Siimusti III liivakarjääri pindala ületab koos olemasolevate mäeeraldiste pindalaga 25 ha piiri, millest alates on keskkonnamõju hindamine seadusega kohustuslik. Tegelikult on Siimusti III karjäär juba üksindagi selle piiri lähedal: selle pindala on 24,36 ha (teenindusmaa 24,59). Praegu kehtivate lubade alusel kaevandavad samas piirkonnas aga liiva veel OÜ Moreen (Siimusti II, Männi ja Liiva II karjäärist suurustega vastavalt 5,44 ha, 1.97 ha ja 3,28 ha) ning Tartu Teedevalitsus (17,1 ha Siimusti karjäärist).

Juba aasta tagasi toimunud keskkonnamõju hindamise programmi avalikul arutelul tundsid mõned kohalikud elanikud muret selle üle, kuidas uue karjääri avamine hakkab mõjutama veetaset nende kaevudes, mürataset nende kodudes ning looduses puhkamise ja sportimise võimalusi lähiümbruses. Sama murega tuldi vallavalitsuse saali ka nüüd, mil OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhtekspert Ain Põldvere eestvedamisel oma töö lõpetanud ja keskkonnamõju hindamise tulemused paberile pannud.

Ain Põldvere jutt oli üldjoontes optimistlik. Tema sõnul saab Siimusti III karjääri avamist vaadelda kui olemasoleva karjääriala laiendamist lääne suunas ja kavandatavad tegevused ei erine millegi poolest varasematest. Selle piirkonna senised kogemused näitavad, et liivakaevandamise mõju elukeskkonnale on üsna väike. Uue karjääri avamine ei peaks kujunenud olukorda väga palju muutma, eriti kui arvestada, et liiva kaevandamise ja autodele laadimisega märkimisväärset tehnoloogilist müra ei kaasne ning liiva väljaveoteegi kulgeb mitte majapidamiste vahel, vaid piki vana karjääri põhja.

Ka kaevude veetasemele ja vee kvaliteedile ei tohiks Siimusti III karjäärist liiva kaevandamisel ohtlikku mõju olla, sest liiva kavatsetakse võtta ainult põhjavee tasemest kõrgemalt.

“Kaevandades ei tohi liiga sügavale minna juba sellepärast, et siis jääks karjääri põhi liigniiskeks ning sellisel pinnal ei saaks tulevikus kasvama hakata täisväärtuslik mets,” ütles Ain Põldvere.

Veetase kõigub ka karjäärita

Küsimusele, kas ümberkaudsetes majapidamistes ei peaks enne kaevandama asumist mõõtma veetaset ning kaevandamise ajalgi seda pidevalt jälgima, vastas Põldvere, et seda võib ju teha, aga tulemustest on keeruline midagi järeldada, sest veetase kaevudes kõigub olulisel määral ka sademete hulgast lähtuvalt.

“Aga mis siis ikkagi saab, kui vesi vaatamata optimistlikele prognoosidele ühel heal päeval kaevust ikkagi kaob?” küsis kavandatavale karjäärile lähima Tuule talu perenaine Galina Lehtsalu.

Jõgeva vallavalitsuse keskkonna peaspetsialist Vello Lukk arvas seepeale, et riski ja pingete maandamiseks võiks kaevandamisluba andes seada tingimuseks, et kaevandaja taastab veeta jäänutel selle saamise võimaluse.

Tulevasel karjäärialal kodanikualgatuse korras tehtud inventuuri (selle eestvedajaks oli Luua Metsanduskooli õpetaja Vello Keppart) käigus leiti mõnede kolmanda kategooria kaitsealuste taimeliikude kasvukohti. Neid taimi on Ain Põldvere arvates võimalik ümber istutada mäeeraldisest põhja pool asuvale Siimusti maastikukaitsealale või projekteeritavale Siimusti – Kurista maastikukaitsealale. Karjääri alale jäävaid kuklaste pesi on võimalik päästa varakevadel ümberasustamise teel.

Kaevandamine ei takista Põldvere arvates ka Siimusti maastikukaitseala ega projekteeritava Siimusti – Kurista maastikukaitseala põhieesmärkide elluviimist, samuti maakonna planeeringus sätestatud rohevõrgustiku Oonurme ja Siimusti–Härjanurme tugialade toimimist.

“Rohevõrgustiku üheks eesmärgiks on seal asuvate loomade elukeskkonna ja liikumisteede säilitamine. Siimusti maardla karjäärides ei toimu aga kaevandamist ja materjali vedu hilistel õhtu- ja varastel hommikutundidel ning öösiti, st ajal, kui metsloomad on aktiivses liikumises,” ütles Ain Põldvere.

Selge on muidugi see, et kui kaevandamiseks läheb, tuleb mets karjäärialalt maha raiuda. Kas see võetakse maha kogu karjäärialalt korraga või paari-kolme hektari kaupa, see on OÜ Sandpit juhataja Märt Maureri sõnul metsa haldaja, Riigimetsa Majandamise Keskuse otsustada. Galina Lehtsalu arvates võib ulatuslikum lageraie selle tagajärjel tekkiva tuulekoridori tõttu seada ohtu ka nende talumetsa.

“Ja kus ümbruskonna inimesed siis tulevikus seenel ja marjul hakkavad käima? Paremad seene- ja marjakohad jäävad just kavandatavale karjäärialale,” ütles Galina Lehtsalu. “Isegi siis, kui see ala pärast kaevandamist metsastatakse, ei taastu seal senine taimekooslus niipea.”

Midagi võiks tagasi saada

Siimusti metsad on kunagi olnud orienteerujate paradiisiks. Keskkonnamõju hindajate väitel ei kao selle ala harrastamise võimalused ka Siimusti III karjääri käivitudes, sest orienteerumiseks sobiv oosistik jätkub kavandatavast kaevealast põhja pool. Spordiklubi Visa eestvedaja, orienteerumisentusiast Toomas Puss väitis seepeale siiski, et Siimustisse kontrollreidi teinud Eesti Orienteerumisliidu juhatuse esindaja hinnangul tehti sealsele orienteerumismaastikule juba 1990. aastatel korvamatut kahju ning näiteks Eesti meistrivõistluste pidamiseks see paik enam ei sobi.

OÜ Sandpit taotleb kaevandamise luba 15 aastaks. Kui kiiresti ala tegelikult tühjaks kaevatakse, sõltub sellest, kui suur on nõudlus liiva järele. Selge on aga see, et kaevandajast peab maha jääma korda tehtud ala. Galina Lehtsalu ja samas piirkonnas elav Jõgeva vallavalitsuse haridus- ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave avaldasid arvamust, et see ei peaks olema mingi igav maastik, vaid ala, kus oleks mõnus sportida ja muidu vaba aega veeta: nii kohalik rahvas ainult ei kaotaks midagi, vaid saaks midagi ka tagasi.

“Mingeid kunstkünkaid sinna siiski rajada ei saa, sest maa tuleb uuesti metsastada ning künkad segaksid tulevikus metsa hooldamist,” ütles keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni maavarade spetsialist Marju Kuldmaa. Küll aga pidas Jõgeva vallavanem Enn Kurg mõistlikuks, et karjääriala metsastades peetaks juba silmas sinna suusa- ja terviseradade rajamise võimalust. Samuti leiti, et arendaja, st OÜ Sandpit võiks kohe asuda infot vahetama ja koostööd tegema mullu kevadel loodud MTÜga Siimusti Lauluväljaku Arengu Selts, kellel plaanis arendada sealkandis tervisespordi harrastamise ja puhkamise võimalusi.

“Me ei ole kaevandamise vastu, vaid tahame ainult, et kõiki asju mõistlikult aetaks,” ütles Galina Lehtsalu.

“Usun, et suudame kõigi asjaosalistega koostööd teha ja kompromisse leida,” arvas Märt Maurer, kes peale OÜ Sandpit on ametis ka OÜs Moreen. Kui üldiselt peaks senistel kaevandusaladel veel mõneks aastaks materjali jätkuma, siis hea seguliiv on seal Märt Maureri sõnul juba otsakorral. Nii et kui Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise aruande heaks kiidab ja pärast muude protseduuride läbimist Siimusti III karjääri tarvis kaevandamise luba väljastatakse, siis tahab Sandpit sealseid liivavarusid peatselt ka kasutama hakata.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus