Tänavu veebruarist alustab tööd Keskkonnaamet, kuhu kuuluvad senised keskkonnateenistused, Riiklik Looduskaitsekeskus ja Kiirguskeskus. Keskkonnaamet võtab üle ka nende asutuste ülesanded, seega saavad nüüdsest nii eraisikud kui ka ettevõtted keskkonnaga seotud probleeme ühe ameti kaudu lahendada.

Sellise ümberkorralduse eesmärk on muuta keskkonna teemal suhtlemine ja keskkonnaküsimuste lahendamine arusaadavamaks ja tõhusamaks. Elanike ja ettevõtete jaoks tähendab see eelkõige seda, et lube, litsentse ning kooskõlastusi saab taotleda ühest kohast – Keskkonnaametist.

Kuus regiooni ja üheksa osakonda

Keskkonnaametil on üheksa osakonda ja üle Eesti kuus regiooni: Harju-Järva-Rapla, Viru, Jõgeva-Tartu, Hiiu-Lääne-Saare, Pärnu-Viljandi, Põlva-Valga-Võru. Regioonidel on kontorid kõigis maakondades ja need asuvad seniste keskkonnateenistuste ja looduskaitsekeskuse piirkondlikes ruumides. Nii et aadressid ja telefoninumbrid jäävad samaks ja samades kohtades, kus töö käis enne, käib see ka edaspidi. Meie eesmärk on jääda oma teenustega inimestele võimalikult lähedale. Ameti peakontor asub Tallinnas Narva mnt 7a, endise looduskaitsekeskuse ruumides.

Ka keskkonnaametnikud jäävad valdavalt samaks ja teevad sama tööd, mis nad varem tegid. Küll aga saavad nad juurde vastutust, sest lahendavad mitte enam maakonna, vaid kogu regiooni küsimusi. Selgelt määratletakse nende ülesanded, tööjaotus ja töökoormus. Kaob ära killustatus, enam ei pea üks ametnik korraga tegelema kahe-kolme valdkonnaga. Kõik need muutused loovad eelduse selleks, et suhtlemine inimeste ja Keskkonnaministeeriumi vahel muutuks selgemaks, et ministeerium hakkaks üle riigi osutama ühtlaselt kõrge kvaliteediga keskkonnateenuseid. Peaksid kaduma juhtumid, kus meie asutused kohaldavad seadusi erinevalt ja dubleerivad üksteise tööd, tekitades niimoodi segadust.

Koondatakse 82 inimest

Keskkonnaametis hakkab tööle 416 inimest. Ülesandeid ja vastutust tuleb neil palju, sest just nemad hakkavad andma Eesti keskkonna- ja looduskaitsele sisu ja juhivad selleks vajalikke töid.

Lisaks lubade ja kooskõlatustega tegelemisele osaleb Keskkonnaamet maad ja metsa, õhku ja vett puudutavate õigusaktide koostamisel ja rakendamisel; korraldab keskkonnakahju vältimist ja heastamist; valitseb kaitstavaid loodusobjekte; kogub keskkonna- ja looduskasutuse andmeid, koostab sellealast aruandlust jne. Keskkonnaameti moodustamisele on jah-sõna andnud Vabariigi Valitsus, Riigikogu ja President, sest ameti abil saab tõhusamalt täita riigi keskkonnapoliitikas sätestatud ja paljude ekspertide kaasabil seatud eesmärke.

Nii et Keskkonnaametile on seatud suured sihid ja loodame, et need võimalikult kiiresti ning hästi teostuvad. Meil on väga tublid, looduse ning kogu elukeskkonna kaitsmisele pühendunud töötajad, kes seatud eesmärkide nimel pingutavad. Kuid iga algus on raske. Püüa, kuidas püüad, ikka võib ette tulla viperusi ja arusaamatusi. Palume asutuse käivitamisel ette tulla võivate segaduste pärast vabandust ja loodame mõistvale suhtumisele. Keskkonnaametile on start antud, keskkonnaasjade ajamine korrastub ja sellest sünnib kasu meile kõigile.

Loe Keskkonnaameti kohta pikemalt http://www.envir.ee/1091908

Faktikastid

Keskkonnaameti regioonid:

·       Harju-Järva-Rapla (48 ametikohta);

·       Viru (42 ametikohta);

·       Jõgeva-Tartu(30 ametikohta);

·       Hiiu-Lääne-Saare (49 ametikohta);

·       Pärnu-Viljandi (40 ametikohta);

·       Põlva-Valga-Võru (41 ametikohta).

Mõned Keskkonnaameti ülesanded:

·       keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine;

·       planeeringutele ja projektidele seisukohtade andmine;

·       veemajanduskavade koostamisel ja keskkonnamõjude hindamisel osalemine;

·       keskkonnale tekitatava kahju vältimise ja heastamise korraldamine;

·       kaitstavate loodusobjektide valitsemine;

·       võõrliikidega seotud tegevuskavade koostamise ja rakendamise korraldamine;

·       loodusobjektide teadus- ja uurimistööde ning seire korraldamine;

·       kalavarude kaitse ja taastamise korraldamine;

·       metsateatiste läbivaatamine ning metsakaitselise ekspertiisi korraldamine;

·       vääriselupaikade väljavalimise, hindamise ja seire korraldamine;

·       metsa majandamise kohta hinnangu andmine ning metsa uuendamise korraldamine;

·       jahipidamisõigust tõendavate dokumentide väljastamine ja jahipiirkonna kasutuse kontrollimine;

·       õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuse seire korraldamine;

·       elanike kiirgustegevusest põhjustatud dooside hindamise korraldamine jne.

JAANUS TAMKIVI, keskkonnaminister