Keskerakonna viimased päevad?

Juba mõnda aega on räägitud mõõnast Keskerakonnas. Erakonnal ei läinud just eriti hästi ka viimastel Riigikogu valimistel ning suuresti tulenevalt sellest Keskerakond praegu riigivõimu juures ka pole. Iseäranis pärast viimast juhivahetust algas aga Keskerakonnast suur lahkumiste laine.
Eile pärastlõunal kinnitas ka Jõgeva vallavanem Taavi Aas oma lahkumist Keskerakonnast – ta on erakonna liige olnud aastast 2002, olles olnud päris pikalt ka Tallinna linnapea ja abilinnapea, samuti majandusministrina valitsuses.
Ennekõike viitab Aasa erakonnast lahkumise uudis sellele, et paljud siiani Keskerakonda kuulunud tuntud poliitikud on pettunud viimastes partei sisemistes arengutes ning pole ilmselgelt rahul uue juhiga. Teisalt, juhivahetus ei pruugi olla ka ainus põhjus (kuid arvatavasti siiski oluline mõjutaja), miks rahulolematus erakonnas on aina süvenenud ja miks piltlikult öeldes toimub justkui põgenemine uppuvalt laevalt.
Üks asi on reitingud ja küsitlused, mis näitavad seda, et Keskerakonnal pole praegu just kõige paremad päevad. Teine asi aga see, et Keskerakonna puhul on juba mõnda aega räägitud erakonna lõhkiminekust. Ka Jõgeva vallavanem tunnistab, et erakond on kaotanud suure osa oma eestikeelseist valijaist. Ja see on ilmselge ohu märk.
Lisaks eeltoodule on aga veel üks, kaugeltki mitte tähtsusetum probleem. Nimelt, pärast viimast juhivahetust on Keskerakond muutunud paljude arvates järjest rohkem pealinnakeskseks. Maapiirkondadest kaugenedes tulistab aga erakond justkui iseendale jalga.