Keskerakond saab käesoleva aasta oktoobris 20 aastaseks, täpselt sama vanaks kui taasiseseisvunud Eesti. Ühe riigi jaoks pole see eriline vanus, kuid erakonnale on see tubli saavutus, mis teeb Keskerakonnast Eesti vanima erakonna. Lisaks sellele võib Keskerakonna visiitkaardile kirjutada suurima liikmeskonna tiitli. Seesama vanim ja suurim erakond pidas augusti lõpus oma XIII kongressi, mis oli kindlasti üks (poliit)suve oodatumaid sündmusi.
Erakonna peasekretärina pean tõdema, et XIII kongress oli küll pidulik ja ääretult põnev, kuid vaatamata sellele keeruline. Tekkinud pinged ja eriarvamused erakonna tuntud ja vähem tuntud liikmete seas hakkasid kongressipäevale lähenedes üha suuremaid mõõtmeid võtma ning tihti peeti vajalikuks ka meedia abil veidi “auru välja lasta”. Olenemata sellest, kes millise kandidaadi poolt hääletas või kellele pöialt hoidis, peavad kõik keskerakondlased nüüd tõdema, et kongress on otsused langetanud ja erakond peab edasi liikuma.
Leian, et Keskerakonna stabiilsuse ja pikaajalise püsimise Eesti poliitmaastikul on taganud just ühtne tegutsemine. Loomulikult võib tuua näiteid, kus see ühtsus on kõikuma löönud ning erakond tõsiseid sisemisi konflikte üle elanud. Seesugused madalseisud aga ületati kõik edukalt ning Keskerakond pole kuhugi kadunud. Hilisem areng on näidanud, et seesugused sisemised puhastumised on isegi pigem kasuks tulnud. Ilmselt võib meie meeskonna tugevust võrrelda vaid Reformierakonnaga. Ka nemad on suutnud säilitada ühtset joont ning pole lubanud parteil raskematel hetkedel sügavale siseheitlustesse langeda. Meie peame oma varasemaid kogemusi meelde tuletama ning mõistma, et Keskerakonna stabiilsus ja tugevus peitub just meie ühtsuses. Keskerakonna ühtsus on just see, mida pelgavad ka meie poliitilised oponendid.
Keskerakonna peasekretärina võin kinnitada, et soovin tagada erakonna ühtsust ka edaspidi. Olen avatud kõiksugu kriitikale ning ettepanekutele erakonna liikmetelt, mis aitaksid Keskerakonna tööd ja arengut paremini tagada. Seda kõike pole vaja tingimata meedia vahendusel teha – minu e-posti aadress pole saladus, sinna võib vabalt kirjutada, samuti on avalik mobiilinumber. Samas tasub kõiksugu kriitikat planeerides ka oma käitumisele ja tööle mõelda. Pean õigeks seda, et kriitika on põhjendatud nende inimeste poolt, kes on ise kõvasti vaeva näinud ja panustanud oma töösse maksimaalselt. Tihtipeale kipub aga olema vastupidi – kõige enam arvustavad teisi just need, kes ise oma asjadega kuidagi hakkama ei saa. Loodan väga, et Keskerakonnas seesugune käitumine tavaks ei saa.
Nüüd, kui kõik on saanud välja öelda, mida asjadest arvasid, tuleb veidikeseks aeg maha võtta ja järele mõelda. XIII kongressile eelnenust ja järgnenust tuleb õppust võtta. Õppida on meil kõigil, erakonna esimehest lihtliikmeteni välja. Keskerakond on alati pidevalt arenenud ning see jätkub ka edaspidi. Leian, et mida rohkem on neid, kes soovivad sellesse töösse panustada, seda tugevamaks me saame.
2013. aastal valitakse järjekordselt esindajad kohalike omavalitsuste volikogudesse. See võib tunduda küll veel mägede taga, kuid just praegu on aeg teha tööd piirkondades ja kindlustada erakonna positsioone. Kõik keskerakondlased võiksid juba praegu mõelda sellele, kuidas saaks kaasa aidata, et järgmised valimised oleksid meile võidukad. Keskerakond peab minema ühtsena edasi, vaid nii kanname väärikalt vanima ja suurima erakonna tiitlit.
i
PRIIT TOOBAL, Keskerakonna peasekretär
