Paljud mäletavad kindlasti oma kooliajast lauset “Vanemad vastutavad oma laste eest“. Tänapäeval see enam üks-ühele ei kehti, sest just 1. septembril jõustunud uus seadus muutis selgemaks ka õpetajate ja koolitöötajate vastutuse.
Lasteaias, pikapäevarühmas ja koolis õpivad lapsed sotsiaalset käitumist – kuidas leida sõpru, kuidas grupis käituda ning kuidas konflikte lahendada. Tihtipeale ei pruugi see aga probleemideta laabuda ning väiksemad ja suuremad õnnetused on kerged juhtuma. Kes on sellisel juhul vastutav, määrab järelevalvekohustus.
Mida tähendab kooli järelevalvekohustus?
1. septembril jõustunud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb üheselt ette, et kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Kogu koolipäeva vältel tuleb tagada järelevalve õpilaste üle ning koolil on õigus selleks kasutada valvekaameraid ja muid elektroonilisi seadmeid, samuti kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist. Õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustavate olukordade ennetamine, neile reageerimine, juhtumitest teavitamine ning lahendamine tuleb uue seaduse kohaselt paika panna kooli kodukorras. Kooli pidajal on kohustus luua võimalused turvalisuseks ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks. Kooli direktorile on aga pandud vastutus nende abinõude rakendamise eest. Pärast koolitundide lõppu, kui laps lahkub kooli territooriumilt, läheb järelevalve- ja vastutuskohustus üle lapsevanemale või lapsele endale.
Kes vastutab kahjude eest?
On selge, et õpetajatel ei ole võimalik korraga kõiki õpilasi vahetpidamata jälgida, näiteks vahetundide ajal on ju lapsi liikvel mitusada. Kui sellises olukorras tekib vara- või isikukahju, ei ole enamasti tegemist järelevalvekohustuse rikkumisega, isegi kui sarnast olukorda on esinenud korduvalt. Sellistes olukordades katab kahjud kooli või kohaliku omavalitsuse õnnetusjuhtumi kindlustus, kui see on sõlmitud. Kui kahju on tingitud sellest, et järelevalvekohuslane ei täitnud oma ülesannet, siis on kindlustusel võimalik väljamakstud hüvitis süüdlaselt sisse nõuda.
Kui kindlustusleping puudub, on ainus võimalus nõuda tekkinud kahju sisse koolilt. Sellisel juhul otsustab kohus, kas tegemist oli järelevalvekohustuse rikkumisega ning kas kahjunõue on põhjendatud.
Millal rikuti järelevalvekohustust?
Otsus, kas tegemist on järelevalvekohustuse rikkumisega või mitte, oleneb suuresti lapse vanusest ja arengutasemest. Keeruliseks muudab siinkohal asjaolu, et enamasti on lapse arengutaset väga raske hinnata, eelkõige võõraste laste oma. Seetõttu soovitatakse neil lastevanematel, kes viivad lisaks oma lapsele kooli ka võõraid lapsi (lapse sõbrad, koolikaaslased jne), sõlmida järelevalvekohustusest tulenevate riskide maandamiseks vastutuskindlustus. Abi on ka õigusabikindlustusest, mis hüvitab kulud õigusabile siis, kui vaidlus järelevalvekohustuse täitmise üle peaks jõudma kohtusse.
i
MAIKO KALVET, D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liige
