Lugu sellest, et ka Saadjärve ja Kuremaa järve nädalapäevad tagasi lastud klaasangerja maimudest suur osa sai mingil põhjusel või kellegi süül hukka, on nädal aega meedias (ja sotsiaalmeedias) hoogu kogunud ning erinevaid spekulatsioone tekitanud. Mis seal salata, õhus on ka süüdistusi.
Selle loo juures tuleb paraku nentida, et üks asi on avalikkuseni jõudnud teave erinevate postituste, keskkonnaameti kommentaaride ja teadete ning ajakirjanduses avaldatud materjali näol, teine asi aga, mis tegelikult juhtus.
Kas meil on aga täielikku pilti kahju ulatusest? Kohalike Vooremaa kalurite veealused kaadrid toimunust on tõendusmaterjal, et üksjagu angerjamaime sai hukka. Nagu ütleb aga endine riigikogu liige Peeter Ernits, kelle sotsiaalmeediapostituse tõttu kogu lugu üldse kerima hakkas, pole keegi näinud veealuseid kaadreid Võrtsjärvest ega ka Vagula järvest. Kuidas me saame siis teha järeldusi lõpliku kahju ulatusest.
Kohaliku kaluri – ja ka keskkonnaameti peadirektori – kinnitusel on angerja asustamine toimunud juba aastaid talvel, aga alati on olnud õnn ilmaga, kuna väljas on olnud angerjamaimude vette laskmise ajal plusskraadid. Samas möönab ta, et eelnevatel aastatel pole keegi kaameraga jää alla vaadanud peale asustamist.
Nüüd on keskkonnaamet esitanud riigikogu keskkonnakomisjonile põhjendused, miks muuta klaasangerjate ümberasustamise lubade andmise tingimused edaspidi märksa rangemaks või kaaluda kahtluste korral üldse lubadest keeldumist.
Kes aga vastutab juba toimunu eest, kui üks päev kogu tõde päevavalgele tuleb, see küsimus jääbki praegu õhku.
19.01.2024
blog comments powered by Disqus