Paljuräägitud kodanikuühiskond on Eestis veel lapsekingades. Erinevaid eluvaldkondi ja ühiskonnarühmi mõjutavad otsused sünnivad meist kaugel, mistõttu jäävad tihtipeale eluvõõraiks ega ühildu kohapealse tegeliku olukorraga. Tuleb tunnistada, et valmis projektidele arvamuste ja hinnangute saamiseks on enam hakatud kaasama vastavate valdkondade organisatsioone. Kuid see on kaasamise madalaim tase. Olla algatuste ja ettepanekute loojad, et esitada need seadusandjale, oleks samm edasi kaasamiskultuuris.
Palju kirgi kütnud maarahva kongress on pikkade traditsioonidega maal elavate inimeste suursündmus, mis viimasel kümnel aastal on jäänud soiku, kuna selleks volitused saanud IV kongressi juhtkond jättis neile pandud kohutuse täitmata. Mäletatavasti on just maarahva kongress juhtinud tähelepanu kitsaskohtadele ja kongressil osalenud delegaadid on olnud need, kes pakkunud lahendusi nii valitsusele kui ka seadusandjale, võttes vastu meid tänagi mõjutavaid otsuseid. Kongressi on selle algusaegadest süüdistatud politiseerimises. Kongressi otsustajateks on ikka delegaadid, kes tulevad Eesti eri paigust ja on meie maarahva esindajad. On äärmiselt tähtis, et kõik maal elavad inimesed oleksid aktiivsed ja registreeriksid end kongressile. Selleks tuleb oma osalussoovist teatada aadressil maarahvakongress@gmail.com. Lisaks on valminud kodulehekülg (www.maarahvakongress.ee), kus leiab palju olulist materjali nii eelnevate kongresside kui ka peagi Paides toimuva suurürituse kohta. Kui tahad seista maainimese eest, siis anna endast märku — vaid nii saame midagi muuta ja olla otsuste tegemise juures.
Maaelu ei ole vaid põllumajandus, see on paljuski enamat, mistõttu on oluline, et kongress käsitleks muuhulgas Eesti piirkondlikku arengut laiemalt. Kohaliku omavalitsuse õigusi sätestav rahvusvaheline leping – Euroopa kohalike omavalitsuste harta – paneb riigile kohustuse tagada omavalitsuste iseseisvus ja igakülgne kaitse. Täna ei saa me enam rääkida omavalitsuste iseseisvusest, oleme suundumas liigse tsentraliseerituse poole. Harta esitab valitsusele nõude, mille kohaselt tuleb kohalikele omavalitsustele ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised vahendid eraldada. Omavalitsuste tulubaas on viimase piirini kokku tõmmatud. Valitsuse poolsed kohalike omavalitsuste eelarvekärped on vähendanud nende finantsautonoomiat, mis on iseseisva omavalitsuse alustala. Seega on Eesti viimaste aastatega rikkunud põhimõtteid, mida hartaga ühinenud riigid on kohustatud täitma.
Elu maapiirkondades on kohati muutunud ellujäämiskursuseks. Me ei räägi täna enam kõvakattega teede ehitamisest ega teistest suurtest investeeringutest, vaid sellest, et maapiirkondadest on viidud postkontorid, poed esmatarbekaupadega, peatatud on pensionide kojukanne, likvideeritud on metskonnad, mille vajalikkust võime tunnetada, kui puutume kokku metsavarguse ning –tulekahjudega. Koole ohustab sulgemine, mis viib vähesedki noored maapered suurematesse asulatesse. Tööpuudus on tabanud just maapiirkondi, ääremaastunud või selle riskiga on piirkonnad pea pooltes omavalitsustes.
Lihtne on kritiseerida meie ümber toimuvat, kuid tulevik sõltub meist endist. Meie tänased sammud loovad sidusama tuleviku tulevastele põlvedele. Seega tuleb otsuseid teha täna meil endil, mitte jääda lootma, et need tehakse meie eest.
i
JÜRI LANDBERG, Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees
