Peipsimaa maitsete aasta avamise eel peeti Alatskivi lossi esisel väljakul esimest Peipsimaa toidu pidu. Kes pühapäeval aga pärast lõunat kohale jõudsid, jäid paremast toidukraamist paraku ilma, sest ülisuure huvi tõttu ei olnud kauplejatel lihtsalt enam midagi pakkuda, kõik kaasavõetu oli müüdud.
Enne kella 14 Alatskivile jõudnud ja oma nime ajalehes avaldamisest keeldunud pere leidis eest küllalt tühjad letid. Paljud kauplejad tunnistasid nukralt, et neil polnud aimugi nii suurest huvist toodetu vastu. Üht-teist said nad siiski kaasa osta, nii et päris tühjade kätega lahkuma ei pidanud. Laat algas kell 11 ja külalisi oli lossiplats juba enne avamist puupüsti täis.
Kurista söögitare pakkus ka peipsi hamburgerit
MTÜ Juulamõis pakkus laadal astelpaju marmelaadi, nõgese-piparmündi teed banaanikiust kotikestes, samuti kuivatatud õunu. Mittetulundusühingu eestvedaja Eneli Kaasik ütles, et seekord on tal kaasa võetud ka teiste lähikonnas tegutsevate ettevõtjate kaupa, näiteks Olemari talu kitsepiima koorekommi, Meemeistrite mett maasikatega, Mõisapreili leiba, Raudale talus valmistatud mustsõstraglögi tšilli ja lavendliga.
Kurista söögitare tegi Alatskivil lisaks kõigele muule ka nn peipsi hamburgerit ehk pannkooki suitsulatika ja juustuga. Lisaks traditsioonilistele Peipsist püütud kaladest valmistatud toodetele oli letil ka suitsuliha, mis kiiresti huvilisi leidis. Kurista söögitare perenaine Ülle Rohing tunnistas, et liha suitsetavad nad teist korda. “Võetakse hästi vastu, liha on koduahjus tehtud. Ka ei olnud laadal rohkem suitsuliha pakkujaid.”
Madis Jaaniste Raigastveres tegutsevast Sepamäe talust ütles, et hästi lähevad kaubaks marjaribad, need on n-ö kummikommi tervislik aseaine. Neid valmistatakse astelpajupüreest ja roosuhkrust. Seda saab teha ainult niipalju, kui marjapüreed tekib, nimelt kasutatakse n-ö kummikommi aseaine valmistamiseks mahlatootmise jääke.
Alatskivi restoran pakkus erinevaid kastmeid, eriti huvitav oli liha kõrvale sobiv mündikaste. Ka teised kastmed leidsid kiiresti ostjad, leti juures oli pidevalt järjekord.
Teeb esimesena Eestis sini-valgehallitusjuustu
Peipsi põhjakaldal Ida-Virumaal Alutaguse metsade vahel Iisakus tegutsev osaühing Alutaguse juust oli Alatskivile toonud valgehallitusjuustu, sinihallitusjuustu ning sini-valgehallitusjuustu. Viimast, muide, Eestis keegi peale Alutaguse juustumeistrite ei valmistagi.
Triinu Arm rääkis, et nad on tegutsenud umbes kuu aega ning katsetamise käigus muutuvad nende juustud aina paremaks. Valge- ja sini-valgehallitusjuust küpsevad juustukeldris vähemalt ühe kuu ning sinihallitusjuust kaks kuud. Selle aja jooksul vajavad juustukerad pidevalt hoolt ja tähelepanu. Piima juustu tootmise käigus ei pastöriseerita, seega säilivad juustus kõik kasulikud ained.
Iisak Andreller pakkus Alatskivil põnevat uudistoodet cajetat, mis samuti väga kiiresti letilt kadus. Maris ja Iisak Andreller kolisid neli aastat tagasi Setomaale Paadova tallu. Nüüd on neil väike kitsekari. Oma talu kitsede piimast hakkasid nad esimestena Eestis valmistama põnevat toodet – cajetat. Cajeta on Mehhikost pärit kreemjas kitsepiimakaramell, mille valmistamisel kasutatakse rafineerimata roosuhkrut. Cajetat on nad valmistanud juba pool aastat.
HELVE LAASIK
