Kes enam mäletab hirmutamist maamaksutõusuga

Juba möödunud aasta suvel hakkas mitmelt poolt kostma signaale, et uuest aastast tõuseb tunduvalt maamaks, seda kohati koguni mitmekordselt. Hirmutati, et maksutõusuga kaasneb see, et osa maaomanikke ja põllumehi ei jaksagi enam maamaksu ära maksta. Veel üks võimalus inimeste hirmutamiseks.
Tänasest Vooremaa loost selgub, et vähemalt põllumehed siinkandis esialgu maamaksu tõusu küll nii suureks ei pea, et selle pärast tänavatele tulla. Osa möönab, et maamaks küll tõusis, aga samas leiab, et eurotoetuste vähenemine on hoopis suurem probleem.
Muidugi mõjutab sellist valdkonda nagu põllumajandus igasugune maksutõus, olgu tegemist siis kütuseaktsiisi või mõne muu maksuga.
Samas oli vale ka väide, et maamaks teeb 2024. aastal kohati kuuekordse tõusu, nagu hirmutati ühe kohaliku omavalitsuse volikogu istungil eelmise aasta suvel volinikke. Kui palju kellelgi maamaks tõusis, oleneb siiski väga paljudest asjaoludest.
Kindel on see, et tõenäoliselt mitte kellelgi ei tõusnud maamaks Eestis nii palju, et seda maksu ei jõuta enam ära maksta. Varem paarisaja euro taha küündinud maamaks tõusis mitme näite varal 20–30 eurot.
Seda kurvem on mõelda ajas tagasi nendele volikogude istungitele, kus tundide kaupa hämati katastroofilisest maksutõusust, mis maaomanikud jalust lööb. Nagu arvata oligi, aeti asjast täpsemalt midagi teadmata lihtsalt populismijuttu. Aga hirmutamiseks kõlbas see hästi küll.