Euroopa Keskpank teatas baasintressi tõstmisest 25 protsendipunkti võrra ehk 1,25 protsendini. Eesti kodulaenuvõtjatele tähendab baasintressi tõstmine pankadevahelise laenamise hinna ehk euribori kasvu, mis omakorda toob kaasa intressimaksete suurenemise.
Näiteks 40 000 eurose (ca 626 000 kroonise) laenu puhul tähendab euribori 0,4 protsendipunkti suurune kasv võrreldes 12 kuu taguse perioodiga lisakulu ligi 160 eurot (ca 2500 krooni) aastas. Kõikide Eesti kodulaenuomanike jaoks on euribori kasv viimase aasta jooksul kaasa toonud ca 18 miljonit eurot täiendavat kulu. Sarnases suurusjärgus summaga saab renoveerida 222 korterelamut — 2009. aasta suvest turul olevat KredExi korterelamu renoveerimislaenu on pangad 222 elamule väljastanud 17 miljoni euro ulatuses. Lisaks laenuvõtjate koormuse kasvule tähendab euribori kasv laenuvõtjatele tagastatava tulumaksu näol ka mõningast lisasurvet Eesti riigi eelarvele.
Euribori kasvutrend jätkub
Viimase aastaga on euribor ilma Euroopa keskpanga poolse baasintressi määra kergitamiseta stabiilselt tõusnud. Baasintressi on majandustegevuse ergutamiseks hoitud väga madalal tasemel juba mitu aastat. Et aga nüüd on Euroopa Liidus probleemiks saamas kiire hinnatõus ja majandustegevus on juba oluliselt elavnenud, oli üsna loogiline, et laenamise baasintressi tõsteti. Oodata võib euribori kasvutrendi jätkumist. Ajalooliselt on euribor olnud kolme protsendi ringis ja sellist taset prognoositakse ka lähiaastateks.
Pank korrigeerib kodulaenu maksegraafikus euribori määra vastavalt lepingule enamasti iga kuue kuu järel. Jälgides intressimäära pikaajalist muutust, ilmneb, et euribor on võrreldes 2008. aastaga vähenenud üle kolme protsendi, mis on võimaldanud 40 000 eurose laenu puhul pere eelarvesse kokkuhoidu kuni 621 eurot (9700 krooni).
Lisaks euriborile mõjutab laenu hinda laenuvõtjale ka panga määratud marginaal, kus võetakse arvesse laenu riskitaset panga jaoks. See sõltub laenuvõtja varasemast finantskäitumisest ning hinnangust olemasolevatele finantskohustustele ja laenu tagatistele.
Pigem laenake vähem
Soodne intress ei tähenda aga tingimata, et olete võimeline laenu regulaarselt tasuma. Oluline on enne laenu suuruse üle otsustamist kindlasti läbi mõelda see, kuidas mõjutavad laenu- ja intressimaksed pere igakuist eelarvet. Maksimaalse pakutava laenusumma ja igakuise laenumakse suurus sõltuvad laenaja sissetuleku suurusest ja ülalpeetavate arvust.
Üldine reegel on, et liisingu- ja laenumaksed võivad kokku moodustada 30-40 protsenti pere igakuistest tuludest. Siiski võiksid sobiv laenusumma ja -makse olla panga poolt pakutud maksimaalsetest võimalustest pigem väiksemad. Ehkki meie sissetulekud võivad aja jooksul kasvada, võib juhtuda ka vastupidine. Hinnata tuleb ka oluliste elusündmuste võimalikku mõju pere majanduslikule olukorrale, olgu selleks näiteks ajutine töötajäämine, töökoha vahetamine või lapse sünd ja temaga seotud kulutused.
Samuti tasub arvestada, et uue kodu ostmine võib endaga kaasa tuua täiendavaid haldus-, hooldus- ja remondikulusid ning ka kindlustusmaksed, sest laenu tagatiseks olev vara tuleb alati kindlustada. See tähendab igakuist või kord aastas tehtavat kindlustusmakset. Laenu suuruse üle otsustades on mõistlik planeerida pere eelarvet nii, et laenumaksete kõrvalt oleks võimalik säästa varuraha, koguda pensionipõlveks ning laste hariduskuludeks.
i
PIRET SUITSU, Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht
