Üks ettevõtmisi, mis Tabivere Rahvaspordiklubi kalendris endale koha kindlustanud, populaarsuse võitnud ja traditsiooniks saanud, on igal kevadel ja sügisel teoks saav kepikõnnimatk.
Tänavune, 25. aprillil ette võetud retk algas, nagu ikka, Tabivere Gümnaasiumi esiselt platsilt ja suund võeti mööda kergliiklusteed Äksi poole, kuhu on alevikust neli kilomeetrit. Mõne aasta eest, kui kergteed veel polnud, otsiti siinsamas asula vahel kõrvalisemaid ja kuivemaid radu, kus vähemalt neli-viis kilomeetrit paraja tempoga kõndida saaks.
Uue tee valmimine Tabivere ja Äksi vahel on aga mitmel viisil liikuda armastajatele hoopis uue hingamise andnud. Tühi pole see teelõik valgel ajal peaaegu mitte kunagi. Tuleb isegi ette olukordi, kus rulluisutajaid, kepi- ja tavakõndijaid ning rattasõitjaid nii tihedalt, et üksteisest möödamanööverdamisel raskusi tekib.
Erinevas vanuses ja mitmest kandist
Osalejaid oli seekord 21, neist mõned veel üpris tillud. Noorim matkaja oli kolmeaastane Marite. Nii tema kui neljane Nora ja viiene Eleanora tegid retke kaasa jalgratastel, emmed julgestuseks kaasas.
Erilist kollektiivivaimu ja tublidust näitasid üles “Vokiratta” rühma tantsumemmed: kaheksast rühmaliikmest oli kohal viis! Ja heameelt tegi, et ühiseks matkaks ei peetud paljuks kohale tulla ka valla teisest servast Maarja-Magdaleenast ja tänavune “kollektiivkülastus” vallakeskusse end tuulutama ei olnud neil sugugi esimene. Reipa seltskonna kollased “firmamütsid” hakkasid juba kaugelt silma.
Teekonna pikkuse valis endale igaüks ise: kes Äksi kõndida ei jaksanud, pööras tagasi poolelt teelt. See oli ka mõistetav, sest täiskasvanud osalejate vanus mahtus laias laastus 30 ja 80 aasta vahele.
“Imekaal” jagab ohtralt infot
On ilmselt pea eranditeta reegel, et kes matkaks aega leiab, see liigutab ennast järjekindlalt ka omal initsiatiivil ja on oma tervisest ja hea vormi püsimisest huvitatud.
Kui mõnel pool on ehk võimalik vaid vererõhku ja pulsisagedust mõõta, siis Tabivere rahvasportlastel on kasutada lausa kõrgtehnoloogia, seda tänu Viivia Aunapi isiklikule „targale masinale”, mida ta paljuks ei pea sellistele tervislikele ettevõtmistele kohale tuua ja ka mõõtmisi läbi viia. Tema jutule on igal matkalõpul lausa järjekord.
Viivia sõnul on tegemist Jaapani päritolu Tanyta kaaluga, mille programm võimaldab näidata kaaluleastunu lihasmassi, sisemise rasva osakaalu, veeprotsenti organismis, luutihedust ja metaboolset vanustki, mis passis kirjas oleva numbriga kokku ei pruugi langeda ja seetõttu eriti naisinimeste leeris alati elevust tekitab.
Kepikõnniretkele suundujad pani Kadi Kesa koolimajas eelnevalt kirja, neist nimesedeleist said matka lõpus loosipiletid. Uue omaniku leidsidki kolm paari kõnnikeppe, kell ja veel mitmed Tabivere Rahvaspordiklubi sümboolikaga meened. Taoline loteriigi on traditsiooniks saanud.
Kevadisi ja sügisesi matku, millest üks ka jalgratastel läbi viidi, on Tabiveres korraldatud alates 2006. aastast. Rahvaspordiklubi juhatuse esimehe Toomas Rosenbergi sõnul on osalejate arv eri matkadel kõikunud kümne ja paarikümne vahel, kokku on neid aga olnud ligi 60, kusjuures leidub selliseidki tervisesportlasi, kes kõigil või peaaegu kõigil ühisretkedel kaasa löönud.
Tänavukevadine kepikõnd oli ettevõtmiste peakorraldaja Rosenbergi sõnul eriline selle poolest, et toimus riikliku südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetusprogrammi raames ja raha eraldas selleks ka Tervise Arengu Instituut. Omalt poolt pani õla alla Jõgeva Maavalitsus.
iii
KAIE NÕLVAK
