Ajal, mil peaminister räägib ekspordi suurendamise olulisusest Eesti majandusele, teevad ametnikud hoopis risti vastupidiseid otsuseid.
Pole võimalik, et nö. mees metsast suudab eksportida, kui ta ei valda vabalt inglise või saksa keelt (pole juhtumisi lõpetanud Tallinna Inglise Kolledžit või Tartus Miina Härma Gümnaasiumi) või pole tema meeskonnas välisriigi kõrgkoolist saadud kraadiga turundusspetsi. Pole võimalik, et seesama ettevõtja suudab majandussurutise ajal, kui kõik ümberringi kiratsevad, kergitada oma ettevõtte käivet pea kümme korda. Pole võimalik, et kellelgi võib natuke paremini minna, kui enamikul?
Selle asemel, et abilistega messidele minna ja leida oma toodangule otse turgu, tuleb nüüd läbi ajada vahendajate abiga. Ja jälle saavad eestlased vähem raha.
Muidugi peab ettevõtja olema paindlik ja kiiresti muutuma, sest teisiti pole tal üldse võimalik praegustes oludes ka ellu jääda. Ometi ei tasu arvata, et Pala metsade keskelt ei saa tulla konkurentsivõimelist toodangut. Tuleb ikka. Kui firma on oma ainulaadse niši leidnud, siis tasub tal lasta selles toimetada ja vajadusel ning võimalusel teda abistada.
18. juuli 2009
