Veebruaris jätkub rahvaloendus, kuid väiksemas mahus ja eelkõige telefoniintervjuude vormis. Eelmisest rahvaloendusest tuttavaid kodukülastusi soovib statistikaamet hoida minimaalsena, et aidata kaasa viiruste leviku takistamisele.
Selleks, et rahvaloendajad ei peaks inimesi nende kodudes külastama, palub statistikaamet kõigil, kellele rahvaloendaja helistab, telefonikõne kindlasti vastu võtta. „Võib juhtuda, et rahvaloendaja helistab ka siis, kui oled tubli olnud ja ankeedi veebis juba täitnud. Järelikult kuulub sinu aadress kohustuslikku juhuvalimisse ja rahvaloendajal on info, et keegi samal aadressil elavatest inimestest on jätnud küsimustikule vastamata. Kui sina oled ankeedi täitnud, võid olla mureta – rahvaloendaja sind uuesti küsitlema ei hakka, küll aga soovib ta sinu kaudu jõuda nendeni, kes pole oma vastuseid veel andnud,“ ütles rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.
Kõik rahvaloenduse käigus kogutud andmed on rangelt kaitstud vastavalt nii isikuandmete kaitse kui ka riikliku statistika seadusele. „Statistikaametile edastatavad andmed muudetakse kohe pärast kogumist anonüümseks ehk nimed ja isikukoodid eemaldatakse andmetest. Seetõttu ei saa küsitlusel antud vastuseid seostada ühegi konkreetse inimesega. Andmeid kasutame ainult statistilisel ja teaduslikul eesmärgil ning avaldame üldistatuna,“ rõhutas Osila.
Rahvaloenduse e-ankeediga loendati 22. jaanuari seisuga pea 600 000 inimest. Veebruaris toimuva teise etapi eesmärk on saada valikuuringu vastused veel võimalikult paljudelt kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatelt inimestelt. Kuigi juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel elab vaid üle 61 000 inimese üle Eesti, lähevad arvesse kõik täidetud e-ankeedid, mida omakorda täiendavad 32 erinevast registrist saadavad andmed. Seega saavad loendatud kõik Eestimaa elanikud. Rahvaloenduse tulemusi hakatakse järk-järgult avaldama alates juunist 2022 kuni aasta lõpuni.
VOOREMAA
