Viimased nädalad on toonud Lätist teateid sigade katku juhtumite lisandumisest. Olukord on keeruline, sest naaberriigis on tuvastatud nii sigade aafrika katku kui klassikalise katku juhtumeid. Mõlemad on seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju tekitavad taudid.
Mõlemad haigused on sigadele ja seakasvatussektorile väga ohtlikud, kuid teised loomaliigid ega ka inimesed neisse ei haigestu. Küll võivad nad edasi kanda viirust. Tõrjemeetmete õigeaegse rakendamisega on võimalik vähendada haiguse levimise tõenäosust. Veterinaar- ja toiduamet ongi seoses sigade katku diagnoosimisega Lätis kehtestanud Eestis täiendavad loomatauditõrje meetmed.
Sigade aafrika katk on viirushaigus, mis võib tabandada nii kodu- kui ka metssigu. Taudi leviala maailmas on aastatega Eestile järjest lähemale nihkunud ja seda eelkõige metssigade populatsioonis. Sigade klassikaline katk on samuti väga nakkava viiruse poolt põhjustatud loomataud, mis tabab nii kodu- kui metssigu.
Et erinevus nende kahe seakatku puhul on suuresti ainult erinevates haigusetekitajates, siis räägime sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku puhul üldistavalt sigade katkust. Haigused on oma leviku, kliinilise pildi ja surmajärgsete muutuste alusel raskesti eristatavad, mistõttu diagnoos täpsustatakse alati laboratooriumis. Samuti rakendatakse mõlema haiguse tõrjeks ühesuguseid meetmeid.
Sigade katk levib kiiresti haigete loomade omavahelise kontakti teel, samuti haigusetekitajatega saastunud loomaveokite, loomakorjuste, jäätmete, sööda, liha ja lihatoodetega. Kuna sigade katk on väga nakkav ja kiiresti leviv loomataud, on väga oluline ennetavate meetmete kehtestamine ning taudi avastamisel koheste tõrjemeetmete rakendamine.
Juhised loomapidajale ohtliku katku vältimiseks
Hoolikas loomapidaja võtab oma talus või seafarmis haiguse ärahoidmiseks kasutusele vajalikud hügieenireeglid
*Hoiab farmi uksed alati suletud ega luba vabalt liikuvaid koeri ega teisi loomi farmi.
*Vahetab lauta sisenedes jalanõud ja üleriided farmirõivaste vastu (kummikud, kittel).
*Lubab farmi võõraid inimesi ainult vajadusel (loomaarst, järelevalveametnik) ning järgib, et võõras vahetab jalatsid ja pealisriided farmirõivaste vastu.
*Ei luba ühelgi võõral veovahendil otse farmi ukse ette sõita (ka mitte loomaarsti oma).
*Järgib, et sööda- ja loomaveokid oleksid tema farmi territooriumile sisenedes puhtad. *Vajadusel tuleb need pesta ja desinfitseerida Virkon S lahusega (lahjenduses 1:2000) või viieprotsendise kloramiini lahusega.
*Ei sööda sigadele toidujäätmeid.
*Järgib, et metsast ja jahilt tulnud autod ei siseneks farmi või lauda territooriumile. Selline transport ja metsas kasutatud jalatsid tuleb eelnevalt pesta ja desinfitseerida.
*Teeb farmis näriliste ja kärbeste tõrjet.
*Teavitab loomaarsti loomade haigestumisest kohe.
*Veterinaar- ja toiduamet on kehtestanud Eestis täiendavad loomatauditõrje meetmed seoses sigade katku diagnoosimisega Lätis. Vaata lähemalt http://www.vet.agri.ee/?op=news&id=239
EVA PEEGEL, põllumajandusministeeriumi loomatervise büroo peaspetsialist
