Tarbija nõudmisel peavad kviitungi, millel peab olema kirjas vähemalt kaupleja nimi, ärinimi, müügikuupäev, iga üksiku kauba hind ja tasutud summa, andma ka kõik turumüüjad, kasutatud riiete kaupluste müüja ja kõik teised ettevõtted ja isikud, kes tegelevad kaubandusega.
Praegu kehtiv tarbijakaitseseadus ütleb, et müüja peab ostjale tseki väljastama nende ostude puhul, millele on ette nähtud garantii, samuti igal ostja nõudmisel. Samas ütleb valitsuse kehtestatud kaupluste eeskiri, et müüja peab väljastama tseki.
Tsekita jätmise eest ei saa karistada
«Praegu kedagi ostudokumendi mitteandmise pärast karistada ei saa, sest seadusel on määruse ees ülimuslik jõud,» rääkis Tarbijakaitse Jõgevamaa Talituse peainspektor Aino Kivi.
Vooremaa toimetusse pöördus pahane klient, kellele Jõgeval asuvas Piiri poes väljastati ostutsekk, kus ei olnud kirjas ei firma ega kaupleja nime, registrikoodi ega muid andmeid. Kviitungil oli vaid rida arve. Ostudokumendi järgi ei olnud võimalik tuvastada, mida, kui palju ja millises koguses klient on saanud.
«Kaubandusettevõte sellist t?ekki väljastada ei tohi,» ütles Kivi. «Kui ostudokument väljastatakse, peab see vastama nõuetele.»
RR Kaubanduse tegevdirektori Ilmar Raagi sõnul on nende kohustus nõudmisel väljastada vormikohane ostudokument, mida tehakse käsitsi. Kuidas ostja peaks teadma, et lisaks kassaaparaadist prinditule on võimalik saada ka vormikohane ostudokument, jäi selgusetuks.
Küsimusele, mis siis saab, kui kõik hakkavadki kirjalikku t?ekki nõudma, kas siis poed suudavad inimesi vajaliku kiirusega teenindada, vastas Raag, et kõike on võimalik korraldada. Müüja hõivatusel teeb seda kas poe juhataja või vahetuse vanem.
Kalli tehnika soetamiseks pole raha
«Probleem ei ole ainult Piiri poega, vaid see on päevakorral üle Eesti. Praegu kasutusel olev kassaaparaat ei võimalda ostetud kauba nimetust ja kogust trükkida. Poe arvutiseerimine nõuab aga 250 000-kroonist kulutust ja selleks, et kõik keti poed arvutiseerida, kulub vähemalt viis aastat,» ütles Raag. Tema sõnul saab Piiri pood korraliku kassaaparaadi veel käesoleval aastal.
«Miks Eestis üldse lubatakse sisse tuua vanemaid kassaaparaate, kui neid kasutada ei tohi?» küsis Raag, kes lisas, et nende ketis on 40 kauplust, millest enamik asuvad maal. Nõuete täitmisega olevat raskusi ka teistel kaubanduskettidel.
«Arusaamatu on seegi, et tarbijakaitseseaduse järgi peab ostjale antud tsekkides välja kirjutatud toote täisnimi, kuid kuna mahutavus on ainult 14 tähte, ei ole see praegu kasutusel olevate kassaaparaatidega võimalik,» märkis Raag.
Piiri poe juhataja Maria Padriku sõnul praegused kassaaparaadid kviitungile rekvisiite trükkida ei võimalda. Tema sõnul on tingitud probleem tõenäoliselt pärast kassaaparaadi remonti mõnede menüükäskluste sisestamata jätmisest. «Meie kassaaparaadid on vanad, oleme praegu uute kassaaparaatide ja arvutite saamise järjekorras» sõnas Padrik.
Aino Kivi sõnul on poega ka varem probleeme olnud, samuti on arusaamatu, miks võrdlemisi hiljuti avatud poodidesse üldse vanad kassaaparaadid paigaldati.
Kauplust kioskiks muuta ei tohi
Probleeme tarbijakaitse nõuete täitmisega on ka kesklinnas ööpäevaringselt alkoholiga kaupleval Rohu kauplusel. Vähemalt 16. märtsi hilisõhtul müüdi seal kaupa läbi luugi. Ka Rohu poes väljastatud tsekk ei vastanud nõuetele, seal oli kirjas küll rekvisiidid ja konkreetse toote hind, kuid toote nimetus tuleb korralikult välja kirjutada. Näiteks konkreetsel tsekil kirjas olev üldnimetus «tubakas» ei ole piisav, seda enam, et Eestis kaubeldakse ka lahtise tubakaga.
«Alkoholi müük tänavakaubanduses on keelatud. Kauplus on seaduse järgi koht, kus on olemas müügisaal. Kuid läbi akna müümine muudab päevase kaupluse ööseks kioskiks. Sellisel kujul alkoholi müük on aga lubamatu,» ütles Kivi.
Praegu kehtiva tarbijakaitseseaduse järgi peab igal tootel olema kirjas hind, hetkel peab selle kohta saama infot nii tootelt kui ka hinnasildilt. Uue seaduse järgi enam kahekordset teavitust ei nõuta. Mõnedes Jõgeval tegutsevates kasutatud riiete kauplustes, samuti Tallinna turgudel ütleb müüja hinna riideesemele peale vaadates. See on lubamatu.
Valminud kaubandustegevuse seaduse järgi, millist Eesti Vabariigis varem kehtinud ei ole, peab müüja kandma nimesilti oma nimega ja tundma tema poolt müüdavat kaupa või teenust. Müüdav kaup peab olema varustatud lisaks müügihinnale ka ühikuhinnaga (näit. kilogrammi või liitri hind). Müüdaval kaubal peab märgistuses olema vähemalt kauba nimetus, tootja nimi või kaubamärk, samuti tootja asukohamaa nimi. Teave peab olema kirjalik ja eesti keeles.
Kaupleja on kohustatud andma enne ostu sooritamist teavet kauba omaduste, kasutamistingimuste ja ka kauba või teenuse suhtes pretensiooni esitamise võimaluste kohta. Võlaõigusseaduses on tarbijale ette nähtud võimalus kahe aasta jooksul pretensioone esitada. Ei tohi enam kasutada sõna garantiiaeg, kui see ei ole pikem või ei sätesta rohkemat tarbija kasuks, kui on ette nähtud võlaõigusseaduses.
«Nõudmised on absurdsed, ei saa nii, et riiklikul tasandil on seadus vastu võetud ja juba kuu aja pärast nõutakse selle täitmist. Etikettidele kilo või liitri hinna märkimine on tehniliselt keeruline ja nõuab suuri investeeringuid. Normaalne oleks, kui nõuete kehtestamisel määratakse ka üleminekuaeg,» kritiseeris ASi RR Kaubandus tegevdirektor Ilmar Raag.
EVA KLAAS
