Ilmselt veel kõik Palamuse elanikud ei teagi, et alevikus väike savikoda tegutseb. Üsna Palamuse koolimaja lähedal perekond Pärna kodu kõrvalhoones paiknevas hubases tööruumis meisterdavad savist põnevaid esemeid Kaja Ivask ja tema tütar Riin Pärn. Praegu veel hobina savitööga tegelevad ema ja tütar ei välista, et sellest saab edaspidi nende põhitegevus.
Savikoja perenaise Kaja Ivaski sõnul andis talle tõuke sellise tegevuse käivitamiseks Padise vallas tegutsev Määra Mäe meistrikoda, mille ta avastas enda jaoks Facebooki kaudu. Kaja Ivask on seal ka oma esimesed tõsisemad savitöö alased katsetused teinud. “Tõsise savitöö meistri Eva Raudkivi käe all tegin minagi oma näpud saviseks,” jutustas Kaja Ivask. Eva Raudkivi tütar asutas savikoja Raplasse ja sealgi on Kaja Ivask savitööd õppimas käinud.
Umbes viis-kuus aastat tagasi helistas Kaja Ivaskile sõbranna, kes kutsus teda Tartus tegutsevas saviringis oselema, kuhu üks väiksem seltskond huvlisi ennast oli registreerinud. Esimesele koolitusele naine ei jõudnudki, aga hiljem osutus selleks, kes peaaegu igal nädalal saviringis kohal oli.
Põnevast hobist sündis mõte asutada päris oma savikoda. Selleks leidsid nad võimaluse Palamusel elava tütre juures, kus sealse elumaja kõrvalhoones sobiv ruum olemas oli. Riinu abikaasa Ott Pärn oli tubliks abiliseks, kes ruumi ära remontis. Savikoda peab olema väga hästi soojustatud, sest savi ei talu miinuskraade. Mullu 2. aprillil korraldasid nad seal ka väikese avapeo.
Savi voolimine eeldab kunstiannet
Savitööd on Kaja Ivask siiani ikka oma põhitöö kõrvalt teinud. Põhiametilt on ta Mustvee Konsumi juhataja, aga varem on töötanud ka Palamuse, Kuremaa ja Voore kaupluse juhatajana. Naise sõnul on saviga tegelemine tema jaoks mõnusalt teraapiline ja aitab tal ennast kõigest ümbritsevast välja lülitada. Vähemalt kõrvaltvaatajale paistab, et sellise tegevuse jaoks peab natuke kunstiannet olema.
Lapsepõlves Kaja Ivaskile tõepoolest joonistamine sobis ja tema ema arvas, et Kajal on selleks tegevuseks kätt ning silma antud. Naise sõnul peab olema ka natuke tehnilist taipu. Savitöö tegija jaoks on olemas mitmeid abivahendeid, mida kasutada, et valmistatavad esemed põnevamad välja tuleksid. Need vahendid on kõik n-ö omal käel hangitud ja projektiraha kusagilt taotletud ei ole. Savikoja perenaine lisas, et võib olla pole nad lihtsalt seda õiget kohta üles leidnud, kust raha taotleda. Siiani on nad savitööd hobi korras teinud, aga juba käesoleval aastal plaanivad oma osaühingu asutada. Siis saaks tõsisemalt toodangu turustamisega tegelema hakata, sest huvi nende toodete vastu on üsna tõsine.
Praegu on turustamisel heaks abimeheks Facebook. Tütar Riin käis ka Mustvee jõululaadal ja seal läks tal väga hästi. Kaja Ivask lubas, et kindlasti osalevad nad detsembris korraldataval Põltsamaa käsitöölaadal. Naise sõnul Jõgevamaal temale teadaolevalt savitööga tegelevaid inimesi kuigi palju ei ole. Tormas on üks savitöö tegija ja seda inimest on ta tahtnud juba ammu külastada, aga ikka on selleks aega nappinud. Kuid Kaja Ivask loodab, et küllap ta siiski seda üsna pea teeb.
Põletusahi on privaatne töövahend
Tööprotsess kulgeb selliselt, et esmalt vormitakse toorsavist ese valmis ja jäetakse see nädalaks-paariks kuivama. Seejärel saab ette kuivatatud esemed esimest ringi ahju panna. Toodete kuumutamine on kogu tegevuses kõige olulisem ja tõsiseid kogemusi nõudvam osa protsessist, kus iga ahi on teisest veidi erinev. Kuumutamisel tuleb temperatuuri tasapisi tõstma hakata, kuni see jõuab 900 kraadini. Pärast kuumutamist peab ahi enne avamist täielikult maha jahtuma, ehkki tavaliselt on väga suur kiusatus see kiiresti lahti teha.
Riin ja Ott Pärna kodus olev keraamikatoodete kuumutamiseks mõeldud 130 liitrine ahi pärineb Voore aktiviseerimiskeskusest, mida neil oli võimalik eelnevalt tundma õppida ja mille varasem “elukäik” oli ahju soetades teada. Kaja Ivaski sõnul piisab neile sellise suurusega ahjust täielikult. Pigem võiks mõelda selle peale, et osta veel lisaks teine, mahutavuselt väiksem ahi, millega saaks väiksema partii tooteid kiiremini valmis teha. Esemed toimetavad nad tellijatele kätte postiga, lähikonnas elavad inimesed tulevad neile ise järele.
Ideed tekivad enamasti juhuslikult
Kust ja millest tekivad ideed ühe või teise eseme valmistamiseks, Kaja Ivask täpselt öelda ei oskagi. Vahel läheb ta savikotta, rullib savi lahti ja savi rullimise käigus tekib mõte näiteks vaagna tegemiseks. Vaagna jaoks lahti rullitud savist jääb enamasti järele mingi väiksem tükk, millest jätkub veel väiksema eseme, näiteks tassi tegemiseks. Üsna hästi on kaubaks läinud võitoosid, mida ta on nüüd tasapisi juurde tegemas. Ka suhkrutoose on päris hästi ostetud. Kaupluse juhatajana teab ta, et järjest rohkem on hakatud ostma ehtsat võid ja margariini baasil valmistatud või jääb aina enam tahaplaanile. Võitoosis olev või ei rääsu, seisab mõnusalt pehme ja hästi määritavana.
Hiljuti tekkis tal idee hakata tegema visiitkaartide hoidjaid. Esialgu proovib ta neid iseenda jaoks teha, kuid loodab, et ehk võtavad ka kliendid need omaks. Vahel pöördub mõni inimene nende poole konkreetse sooviga. Hiljuti palus üks perenaine valmistada kaks natuke erilist praetaldrikut, kus saab erinevad toidud üksteisest eraldada. Ühe suurema tellimusena valmistasid nad pulmakingituse, mille hulgas oli kaks suuremat potti, lisaks või- ja suhkrutoos jm esemed.
Üsna omapärane toode erinevate taldrikute, tasside, või- ja suhkrutooside kõrval on savist seinakellad. Kellamehhanismid on Kaja Ivask ostnud Tartu Tasku ärikeskuse hobipoest. Tütar tegi lisaks seinakelladele valmis ka lauakella. Päris hästi on vastu võetud nööridega kellad, mis sobivad eelkõige just vanaaegsesse inetrjööri. Suveks loodab savikoja perenaine valmis meisterdada kraanikausi, millest esimese plaanib enda majapidamises paika panna. Ka aiavaase oleks huvitav teha, aga suure materjali kulu ja töömahukuse tõttu ta ilmselt neid siiski tegema ei hakka.
Just sellel ajal, kui Kaja Ivaskiga juttu sai puhutud, oli tal lahti rullitud savi, millest valmis piimakann. Piimakann sai just nii suur, et piimapakk sinna sisse mahub. Savist esemeid valmistades peab alati silmas pidama, et algselt valmis vormitud ese kaotab valmis kujul oma algsetest gabariitidest kuni viiendiku. Savitöö tegijal on see hea võimalus, et kui mingi ese hästi välja ei tule ja see esimese kuumutamiseni ei jõua, siis saab selle uuesti savimassiks muuta ja sellest savist midagi muud teha. Sellegipoolest praagist pääsu pole, sest vahel lööb põletamisel mõnele esemele prao sisse. Kuid ka praaki läinud esemete jaoks on perenaisel ideed olemas. Tema nägemusel võiks neist näiteks oma koduhoovi mosaiigi luua. Mõned esimeseks kuumutamiseks ette valmistatud esemed tuleb vahel kilega kinni katta, et need liialt kiiresti ei kuivaks. Praegu liiguvad mõtted selles suunas, et järgmise aasta lõpuks savikedra soetada.
Kaht samasugust eset loota ei tasu
Meistri sõnul on kõik valmistatavad esemed natuke erinevad ja täpselt samasugust eset on teist korda väga keeruline valmistada. Savi tellivad nad enamasti Tallinnas tegutsevast Loovuspoest. Sinna pole tarvis kohale minna, sest tellimuse saab esitada interneti vahendusel ja kuller toob kauba koju kätte. Vahel on nad savi ka Arsist ostnud. Tavaliselt sisaldab nende ostetud savi 25 protsenti šamotipulbrit.
Arsist saab osta ka erinevaid kristallivärve. Nende värvidega kaetud esemete peale tekivad põletamisel pisikesed kristallid. Glasuurimiseks kasutatakse veega segatavat pulbrit. Vahel on veega segatud pulber ühte värvi, mille põletamisel tekib põletatud eseme pinnale hoopis teistsugune värvus. Seetõttu peab enne põletamist teadma, missugust värvi eset või mustrit saada soovitakse. Savimeistri sõnul nõuab materjalide tundmaõppimine pikemaajalist katsetamist.
Kaja Ivaski jaoks muutub savitöö tegemine järjest põnevamaks ja ta ei välista, et varsti ainult sellele tegevusele pühendubki. Savikoja perenaise jaoks tähendaks lõplik savitöö kasuks otsustamine seda, et ta peaks hakkama väga sagedasti sõitma 13 kilomeetri pikkust vahemaad Voorelt Palamusele ja vastupidi. Suvisel ajal sõitis ta seda vahemaad tihti jalgrattaga, et enamasti istuvale tööle füüsilist vaheldust pakkuda.
Kaja Ivask ütles, et edaspidi võiks ta oma tegevusse rohkem ümbruskonna inimesi kaasata ja töötubasid korraldades neid savitööd tegema õpetada. Ehk avastab ta sellise tegevuse käigus sellise inimese, kellest võiks saada tubli savitöö tegija, kes temalt õpitud oskusi täiendaks ja edasi arendaks. Viimasel Palamuse laadal tunti nende valmistatud esemete vastu päris tõsist huvi. Kaja Ivaski sõnul on see väga oluline tunnustus, kui keegi tema valmistatud eset silmitsedes lausub: “Oi kui ilus see on.” “Minul on tõesti väga hea meel selle üle, et me Riinuga endale nii toreda hobi oleme leidnud ja et siin koos tegutseda saame. Praegu on Riin lapsega kodus. Mine tea, kui tal kodus olemise aeg ümber saab, ehk hakkab just tema seda tegevust siin vedama.”
TOOMAS REINPÕLD
