Kauplejad ei tohi tarbijaile toote kohta eksitavat teavet anda

Tarbijakaitseametil on kohustus on jälgida, et tootega kaasas olev teave oleks tarbijale kasulik, arusaadav ja usaldusväärne. Väited, nagu oleks tavatoote puhul tegu imetootega, millel raviomadused, on tarbija eksitamine.

Kaubanduses leidub hulgaliselt tooteid, mis lubavad imelisi tulemusi lühikese ajaga. Sellisesse infosse tuleks suhtuda ettevaatusega ja realistlikult, eriti siis, kui toote kiitmine on ilmselge liialdus. On mõistetav, et kauplejate eesmärk on müüa oma toodet ja selleks tuleb köita tarbijate tähelepanu, ent tarbijate eksitamisele tuginev kaubandus ei saa olla jätkusuutlik. Näiteks lubatakse peamiselt sotsiaalmeedias reklaamitavate ja veebikeskkondades müügil olevate  toidulisandite puhul, et nende tarvitaja kaotab kerge vaevaga kiiresti kaalu ja omandab treenitud keha. Lisaks pakutakse tooteid, mille abil on väidetavalt võimalik tõsta potentsi, noorendada näonahka, õppida võõrkeel selgeks kõigest 14 päevaga ja palju muudki. Tihti on nn imetoodete kodulehtedel edulood ja fotod inimestest, sh kuulsustest väidetavalt enne ja pärast toidulisandi kasutamist. Et toodud väited pole tõendatud, on tegemist tarbijate eksitamisega.

Laias valikus pakutakse ka tooteid, mis aitavad väidetavalt lahti saada paljudest terviseprobleemidest: kreemid, kristallid, ehted jne. Näiteks reklaamitakse käevõrusid või muid ehteid, mis ravivad unehäireid, kaitsevad kandja DNAd kahjustuste eest ja võitevad isegi vähirakkudega. Selline reklaam ei ole lubatud, sest heausklik ostja võib jääda põhjendamatult toimet ootama ega pöördu tervisehädaga õigeaegselt arsti poole.

Tihti arvavad reklaamijad, et kui ei ole nimetatud  konkreetset haigust, siis võib selliseid väiteid kasutada, kuid tegelikult pole see nii ja selline reklaam on ebaaus kauplemisvõte. Arvestama peab, et kõike, mida müüja on toote puhul lubanud, peab ta olema võimeline ka tõendama.

Viiteid ravitoimele võib kasutada vaid ravimitel, sest need on meditsiinilist toimet kirjeldavad ning nende mõju on teaduslikult tõestatud.

Leidub ka n-ö piiripealseid tooteid, mille puhul ei ole alati e võimalik kohe määrata, kas tegemist on ravimi või mõne muu tootega. Sel juhul peaks kaupleja enne toote müügile panemist konsulteerima asjakohaste asutustega. Arvesse tuleb võtta nii toote omadusi kui ka kasutamise eesmärki.

Väljendit „leevendav“ võib mõningatel juhtudel kasutada. Näiteks võib mõne kreemi tooteinfos kirjas olla, et see leevendab sügelust või kihelust. See aga ei tee tootest kohe ravimit, sest sügelus või kihelus ei pruugi olla seotud ühegi haigusega.

Kui näiteks välismaalt toodud toodete originaalpakendil ongi kirjas väide, et see ravib, ent tegemist ei ole ravimina registreeritud tootega, siis tuleb lähtuda Eestis kehtivatest seadustest, mis keelavad selliste väidete kasutamise. Toote maaletoojal tuleb korraldada tõlge eesti keelde nii, et info ei oleks eksitav.

HANNA TURETSKI, tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja

blog comments powered by Disqus