Eesti Taimekasvatuse Instituudis peetud ülemaailmse kaunviljade päeva tähistamisel räägiti uutest meetoditest nende põllukultuuride kasvatamisel ja tervislikust toitumisest. Kõneaineks oli ka kaunviljade temaatika muinasjuttudes ja rahvapärimustes.
Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaunviljade ja õlikultuuride teadur Lea Narits andis ülevaate ülemaailmse kaunviljade päeva tähendusest ja instituudis 2016. kui kaunviljade aastal toimunud sündmustest. “Uudse teemana tutvustasin läätse ja kikerherne kasvatamise võimalusi. Vahetasime mõtteid ja retsepte hernestest ja ubadest valmistatud toitudest. Proovisime hernesordist ´Mehis´ keedetud suppi, leivale määritud hernevõiet, mis koosneb hernestest ja suitsupõsest, herneküpsiseid, mis on magusad, kuid teravilja- ja munavabad ning sobilikud allergikutele. Kõnelesime ka sojaoast ja temast valmistatud toitudest. Leppisime kokku, et tuleval aastal on ülemaailmse kaunviljade päeva teemaks toidud põldoast,” lisas ta.
Lea Narits märkis, et kõneaineks olid ka võimalused saada kaunviljadest lisaks proteiinile ka vitamiine ja kiudaineid. “Kaunviljades on olemas ka asendamatud aminohapped (oomega3 ja oomega6). Soovitan külastada Global Pulse Day kodulehte, kus leiab väga suure valiku kaunviljade retsepte alates suupistetest ja lõpetades magustoitudega.”
Kõigile tuntud muinasjutud
Naritsa sõnul meenutati ka maailma muinasjutuvaramut, kus kaunvilju on päris tihti mainitud. “Kõigile on tuntud muinasjutud “Printsess herneteral” ning “Jack ja oavars”, samuti teatakse hästi Eesti rahvajuttu “Kuidas uba endale musta joone sai”. Paljudele oli uus Vanapagana ja Kaval-Antsu lugude sarjast Hallistest korjatud lugu “Herneste külvamine”, kus Ants külvab endale herneid ja Vanapaganale kruusakive, ise rääkides, et peremehele peabki suuremat seemet külvama,” rääkis teadlane.
Uus põldoa sort tulemas
Tutvustades teadusalaseid tegemisi ütles Lea Narits, et praegu on Eesti Taimekasvatuse Instituudis käsil mitu mahepõllumajandusega seotud projekti, kus teiste kultuuride seas vaadatakse ka kaunvilju ehk hernest, uba ja sojat ning nende reageerimist erinevatele maheviljeluses lubatud toodetele. “Jätkub koostööprojekt Oru taimeõlitööstusega sojaoa saagi ja kvaliteedi tõstmiseks. Samuti on käimasolevas Eesti Põllukultuuride Innovatsiooniklastris üks osa seotud kaunviljadega. Nimelt tegeldakse sojaoa ja põldoa kasvatamisega kilemultši meetodil. Aretustöös loodame lähiajal välja tulla uue põldoasordiga, mis oleks varavalmiv, saagikas ning peene seemnega ja vastaks seega talunike nõudmistele,” lausus teadlane.
JAAN LUKAS
