Maavanema kabineti seinal on kaks maali, mille värv pole kunstnike pintslitõmmetest veel täielikult kuivanud. Ühel neist õmbleb Emilie Beermann Põltsamaal rahvusvärvides trikoloori ja teisel maalil on jäädvustatud Karl Aun, kes seda lippu Vaimastveres Läänemardi talus pool sajandit peitis ja säilitas meie ajaloolise reliikvia.
Neid maale ei oleks sündinud ja Eesti lippugi poleks olnud, kui meie esivanemad poleks Vabadussõjas omariiklust välja võidelnud.
Aasta kaunimal ajal, mil loodus lokkab ja Hämarik Koiduga kohtub, tähistame võidupüha ja jaanipäeva. Võidupühana tähistame Eesti vägede võitu Landeswehri üle 23. juunil 1919 Võnnu (Cesise) all, kus baltisaksa väed taanduma sunniti.
Võidu auks heiskame hommikuvalguses uhkusega rahvuslipud ja õhtul süütame muistse kombe kohaselt jaanituled. Jaaniõhtu lõkke süütamiseks on igati sobiv presidendi tuli, mille toob 23. juunil Valgast üleriigiliselt võidupüha paraadilt abielupaar Laurikainen – tubli kaitseliitlane Jaak ning eeskujulik naiskodukaitsja Ilje. Mustvees, maakondliku võidupüha paraadil jagatakse tuli valdadesse ja linnadesse laiali.
Sel pidulikul päeval tunnustame ja täname ka meie tublimaid kodukaunistajaid mastivimpli ja tänukirjaga. Kaunis ja korras kodupaik on ikka meie rahvale omane olnud.
Pidupäeva puhul tänan ja tunnustan Jõgevamaa kaitseliitlasi, naiskodukaitsjaid, noorkotkaid ja kodutütreid, kes on valmis vajadusel kaitsma meie riigi iseseisvust.
Mäletame ja mälestame meie vabaduse eest võidelnuid, viime kauneid lilli Vabadussõja mälestusmärkide jalamitele ja süütame seal mälestusküünlad.
Lehvigu neil päevil uhkelt Põltsamaal sündinud sinimust-valged, mis tunnistati 21. novembril 1918 Ajutise Valitsuse määrusega Eesti riiklikuks sümboliks. Sama aasta 12. detsembril heisati see lipp ka Pika Hermanni tornis.
Õnnitlen teid võidupüha puhul ja soovin rõõmsat jaanipäeva!
VIKTOR SVJATÕŠEV, maavanem
