Eestis on levinud põhjendamatu arvamus, et kaugküte on kallis ja ajale jalgu jäänud kütteviis. Müüdil pole aga alust ning mujal Euroopas nähakse kaugküttes hoopis tulevikulahendust.
Iseenesest ei ole põhjust kaugkütet krõbeda hinnaga seostada, need hinnad erinevad üle Eesti nagu öö ja päev. Kui Keila piirkonnas maksavad tarbijad soojuse eest 42,11 eurot MWh eest, siis näiteks Raasikul on hind peaaegu kahekordne – 75,36 eurot. Seega kuigi mõne piirkonna elanikud maksavad kaugkütte eest täna vananenud tootmise ja soojusvõrkude tõttu veel liiga kõrget hinda, on kaugküte paljudele eestimaalastele juba praegu soodne lahendus.
Valdavalt on Eesti kaugküttekatlamajades kütusena kasutusel maagaas. Viimasel aastal on selle hind langenud, mis on toonud paljudes kaugküttepiirkondades hinnad alla. Arusaam, et sel moel kütmine on kallis, pärinebki ajast, maagaasi hind hüppeliselt tõusis. Üha enamates piirkondades on aga otsustatud asendada muutliku hinnaga maagaas kohaliku ja keskkonnasõbralikuma alternatiiviga – biomassiga. Kütusehinnad on langenud sedavõrd madalale, et näiteks Adven müüb oma kaugkütteklientidele soojust enamasti madalama hinnaga kui konkurentsiameti poolt lubatud piirhind.
Soojuse hinda mõjutavad aga lisaks kütusehinnale veel paljud teised tegurid. Nii näiteks võib kaugküte olla kallis, kui küttevõrgu seisukord on piirkonnas halb ning sellesse ei ole piisavalt investeeritud. Nüüdisajastamata torustike kaudu läheb oluline osa toodetud soojusest kaotsi ega jõua kunagi kodudesse. Samuti sõltub soojuse hind tootmisseadmetest, nende vanusest ja efektiivsusest. Olulist rolli mängib ka soojuse tarbijate arv – mida rohkem on kaugkütet kasutavaid majapidamisi, seda enam vähenevad soojuse tootmiseks ja selle kodudeni toimetamiseks tehtud kulutused.
Lisaks kõrgele hinnale on levinud ka eelarvamus, et kaugküte ei ole keskkonnasõbralik. Tegelikkuses sõltub kaugkütte nagu ka iga teise kütteviisi puhul keskkonnamõju valitud tehnoloogiast ja toorainest. Nii, nagu ka kalli hinna taga on vanad tootmistehnoloogiad, suurte kadudega soojusvõrk ja fossiilsed kütused, on ka keskkonnale avaldatava mõju põhjused samad. Tegelikkuses võib ka kaugküte olla roheline.
Kui Eestis on kaugküte olnud pigem vaeslapse rollis, siis mujal Euroopas nähakse selles pigem tulevikulahendust. Põhjusteks on just kaugkütte keskkonnasäästlikkus ja tõhusus. Ka maailma suurlinnades on kaugküte teinud läbi suure arenguhüppe, sest selles nähakse võimalust vastata üha karmimatele kliimaeesmärkidele.
Paraku on Eestis kaugkütteseaduse muutmise eelnõu vastuvõtmine vinduma jäänud ning kaugkütte arendamist toetava seaduseraamita ei ole ettevõtted piisavalt motiveeritud sellesse valdkonda investeerima. Seaduse vastuvõtmine lahendaks probleemi, et kaugküte kui nii keskkonna seisukohast kui ka majanduslikel argumentidel sageli parim alternatiiv on tarbijatele kättesaamatu.
Soojuse tarbijate seas vajavad aga kummutamist kaugküttega seotud müüdid, sest pika aja vältel on kaugküte ebapiisavate investeeringute tõttu saanud põhjendamatult halva maine. Kaugküte on aga suurte muutuste tuules ning ainuüksi Adven on seadnud sihiks viia aastaks 2020 keskkonnasõbralikule puiduhakkele üle kõik oma 14 kaugküttepiirkonda. Tänastes oludes annab see võrreldes maagaasist toodetud soojuse hinnaga ligikaudu viiendiku võrra rahalist võitu.
URMO HEINAM, Adven Eesti juhatuse esimees
