Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta I poolaastal Eesti kogu kaupade väljavedu Venemaale brutokaalus 546 tuhat tonni. Alates 2013. aastast on väljavedu Venemaale vähenenud üle 60 protsendi.
Kogu kaubavahetuse kahanemist on mõjutanud Venemaa majanduslik olukord ja ostujõu vähenemine, rubla vahetuskursi langus, osaliste kehtestatud kaubanduspiirangud, aga samuti tihenenud konkurents riikide ja sadamate vahel kaubavoogude pärast.
Kogu kaubavedu Venemaale, mis hõlmab transiiti, eksporti ning väljavedu tolliladudest 2013. aasta algusest kuni 2016. aasta I poolaastani on vähenenud brutokaalu järgi 1,2 miljonit tonni ehk üle 60 protsendi. Nimetatud perioodil moodustas transiit üle poole, eksport 40 protsenti ja väljavedu tolliladudest alla kümne protsendi kogu kaubaveost Venemaale.
Vähenenud väljavedu Venemaale on avaldanud mõju teatud transpordiliikidele. 2013. aasta algusest kuni 2016. aasta I poolaastani on üle poole Venemaale eksporditava kauba kogusest veetud maanteed mööda ning natuke alla poole raudteed mööda. Maanteetranspordi kogused on ligi kolm korda vähenenud. Sellest tulenevalt võib väita, et maanteetranspordil on olnud oluline mõju idasuunalisele teedevõrgustikule ja idapiiril toimuvale. 2016. aasta I poolaastal Venemaale viidud kaubast 53 protsenti on liikunud maantee-, 43 protsenti raudtee- ja vaid kolm protsenti meretranspordiga. Kahe protsendi kaubaveo puhul on transpordiliik määramata.
2013. aastal veeti 66 protsenti transiitkaubast Venemaale mööda maanteed ning 32 protsenti mööda raudteed. 2016. aasta I poolaastal veeti nii maanteed kui ka raudteed mööda sama palju kaupa. Maanteeveo kogused vähenesid 2014. aastal enam kui poole võrra ning see mõjutas kogu transiidi vähenemist.
2013. aasta algusest kuni 2016. aasta I poolaastani olid enim väljaveetavateks transiitkauba artikliteks kakao ja kakaotooted, plastid ja plasttooted. Maanteeveo vähenemist kauba transiitveol 2014. aasta esimeses pooles, mõjutas oluliselt mehaaniliste seadmete ning kakao ja kakaotoodete väljaveo vähenemine. 2015. aastal vähendas raudteetranspordi mahtu looduslike mineraalide ning sõidukite ja nende osade transiitveo kahanemine.
Teisel kohal kaupade väljaveos Venemaale on eksport, mis moodustab kogu Venemaale veetavast brutokaubakogusest 22-40 protsenti. Eksport on vaadeldaval perioodil kahanenud poole võrra ning 50 protsenti eksporditavate kaupade kogusest veeti Venemaale raudteed mööda. 2015. aasta esimese poole järsu vähenemise tõttu on 3,5 aasta jooksul kogu raudteeveo maht kahanenud üle 85 protsenti. Selle põhjuseks on looduslike mineraalide väljaveo oluline vähenemine alates 2015. aasta I poolaastast. Ligi pool Venemaale eksporditavate kaupade brutokogusest veeti sihtkohta maanteetransporti kasutades. Samas on vaadeldava perioodi jooksul maanteed mööda Venemaale eksporditavad kaubakogused vähenenud üle 40 protsendi.
Peamiselt ekspordivad Venemaale kaupa töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse ja laonduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Kolme aastaga on kaupade eksport Venemaale vähenenud töötleva tööstuse sektoris 80 protsenti, hulgi- ja jaekaubanduse sektoris 60 protsenti ja veonduse ja laonduse sektoris üle 80 protsendi. Eesti päritolu kaupade eksport moodustas vaadeldava perioodi algul keskmiselt 72 protsenti kaupade ekspordist Venemaale, kuid 2016. aasta I poolaastal oli vastav osatähtsus vaid 64 protsenti. Sellest tulenevalt võib väita, et enim on vähenenud Eesti tootjate eksport Venemaale. Eesti päritolu kaupade eksport Venemaale on vaadeldaval perioodil vähenenud neli korda ja re-eksport kolm korda. Eesti päritolu toidukaupu eksporditi 2013. aasta I poolaastal Venemaale üle 40 000 tonni, 2016. aasta I poolaastal vaid 2000 tonni. Maakondade hulgas on ekspordi kahanemine Venemaale enim tunda andnud Lääne-Virumaa
EVELIN PUURA, statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
MIRGIT SILLA, statistikaameti juhtivstatistik
See kirjatükk on ilmunud ka statistikablogis
