Kauase unistuse täitumine

Muinsuskaitseameti aastaauhindade jagamisel aasta teo tiitli pälvinud Põltsamaa lossikompleksi taastamine on rõõmustav uudis niihästi kohalikele inimestele kui ka teistele. Nüüd on turistidki jälle oodatud Põltsamaale aega veetma.
Loss pole üksnes olulisel määral taastatud, nüüd saab minna ka lossitorni, kust avaneb vaade ümbruskonnale, mida võib minna imetlema iga inimene. Avati ka restoran.
Kui üks suur ajalooline ehitis laguneb ning selle müüridelt kukuvad pirakad kivid alla, muutes hoone lähedal viibimise sõna otseses mõttes eluohtlikuks, siis tulebki midagi ette võtta. Otsus asuda Põltsamaa lossi taastama tähendas seda, et kusagilt tuli leida raha. Ent julge hundi rind on rasvane ja raha leiti. Järgmine ülesanne oli leida töötegijad ja protsess käima lükata.
See, et toetusraha saadi ning ehitustööd on tänaseks päevaks ka lõpule jõudnud, rasketest aegadest hoolimata, näitab aga seda, et entusiastlik pealehakkamine ja visa töö on kandnud vilja.
Lossi taastamine pole kindlasti praegust majanduslikku olukorda arvestades olnud lihtne ettevõtmine. Ka Põltsamaa vallavolikogus on kõlanud osade volinike suust kahtlevaid arvamusi, kas ikka tasub raha raisata. Asjal on aga ka teine pool. Lossi taastamist oli oodatud juba aastakümneid.
Suure taastamisprojekti pooleli jätmine poleks ka lahendus olnud. Selle tulemusena oleksime seisnud praegu lõhkise küna ees: mida hakata peale ehitisega, mille müüride all liikumine pole kuigi turvaline?
Nüüd on põltsamaalastel see väärt tegu tehtud ja teenitud tunnustus käes.