Homset Eesti Vabariigi 92. aastapäeva tähistab kes kuidas. Nii mõnigi majaomanik ilmselt töiselt: katuselt lume mahaajamisega. Lisaindu annab selleks tööks kindlasti Jõgeval EhitusGamma kaupluse katusega juhtunu: laupäeval alla sadanud lumelisa oli selle rajatise jaoks viimane piisk, mis karika üle ajas.
Suurema osa eestimaalaste päevakavva kuulub homme kindlasti ka presidendi vastuvõtu teleülekande jälgimine: sul pole ju seltskonnas sõnaõigustki, kui sa ei tea, mida riigipea seekord kõnepuldist maha ütles, kui ilus (või vaimukas või mage) oli kontsertosa, kes oli vastuvõtule kutsutud, kes kutsumata jäetud, kellel mis seljas oli jne.
Loodetavasti jätkub meil kõigil „pingviinide paraadi“ kiibitsemise ja oma maja katuse eest hoolitsemise kõrval natukenegi aega, et mõtiskleda selle üle, mida saaksime teha, et meie vaevaga kätte võidetud oma riigil samuti katus peal püsiks. Tõsi, masuaeg pole meie kodumaa-armastusele just virgutavalt mõjunud: pigem on juurde tulnud neid, kes kõigis hädades, pakane ja paks lumi kaasa arvatud, valitsust ja parlamenti süüdistavad. Ja ega neilt, kel tööpuudus ja igapäevane rahamure n-ö katuse sõitma lükata ähvardab, suurt patriotismi saagi nõuda.
Aga head vabariigi aastapäeva siiski kõigile! Talv lõpeb varsti kindlasti. Küllap tulevad ka muus mõttes paremad ajad.
23. veebruar 2010
