Riina Lastiku nimi on Jõgeva kunstipublikule nii hästi tuttav, et tundub uskumatuna, et näitus “Silmapiiril”, mille ta oktoobri keskel Betti Alveri muuseumis avas, on alles tema esimene isikunäitus. Ent nii see ometigi on.
Kui nii kogenud maalija esimese isikunäituse teeb, saab ta komplekti kokku panna üsna pika aja jooksul valminud töödest.
“Vanim pilt on 1999. aastal maalitud Veneetsia vaade, ülejäänud on ikka selle sajandi tööd,” ütles Riina Lastik.
Žanrilt on tegemist “puhtatõulise” õlimaalinäitusega, ehkki autor on viljelnud ka akvarell- ja pastellmaali. Abstraktse maali alal ei pea Riina Lastik end kuigi tugevaks tegijaks ning ka inimese kujutamise alal tunneb endal vajakajäämisi olevat. Sestap keskendub esimene isikunäitus loodusest pärit motiividele. On külluslikke lillevälju, merd, mere moodi järve (Peipsit!), jõge, uduste tippudega mägesid (need on “importkaup” — Portugalist) ning meie kandile iseloomulikku voore- ja rabamaastikku.
Kui üldiselt viljeleb Riina Lastik natuurilähedast kujutamislaadi, siis juhendajate ärgitusel on ta mõne pildi pinna üles ehitanud laikudest või ruutudest. Ning tulemused pole sugugi halvad.
Peipsi rahu
Juhendajaid on Riina Lastikul Jõgeva kunstikooli avatud stuudios ja enne kunstikooli tegutsenud Kisperi kunstistuudios olnud õige mitu: Anne Nurmik, Katrin Tamm (praegu Tamm-Kuusik), Elita Järvela, Ene Luik-Mudist, Ene Kõnnussaar. Üheks Riina “leivanumbriks” on kujunenud järve- ja merevaated. Neid on ajendanud maalima osalt asjaolu, et Riina tavatseb igal suvel mõned päevad Peipsi ääres veeta.
“Mõtlesin ikka, et miks Peipsi ääres on inimesed kuidagi teistmoodi, rahulikumad. Kui olin ise kolm päeva järve ääres maganud, tuli see rahu ka minusse,” ütles Riina.
Peipsi ääres olles või kusagil kaugemal reisides teeb ta päris palju fotosid. Paremad neist saavad hiljem maali kuju.
“Kui algul õppides sai eeskujuna kasutatud ka teiste tehtud fotosid, siis nüüd tuginen ainult iseenda fotodele ning maalin motiive, mida oma silmaga näinud olen. Foto võtan appi sellepärast, et natuurist ma lihtsalt ei jõua maastikku maalida: valgus muutub selleks liiga kiiresti,” ütles Riina Lastik.
Küsimusele, kas ta ka ilma avatud stuudios käimise võimaluseta maalima oleks hakanud, vastas ta, et ega vist olekski. Huvi oli tal küll, aga peale selle on maalimiseks ka teadmisi ja kohta vaja. Praegu tegutseb kunstikooli avatud stuudio pisut teistel põhimõtetel ning n-ö vanad stuudiolased maalivad rohkem oma käe peal. Suviti püütakse siiski mõned ühised maalimisväljasõidud teha ja Elita Järvelagi endaga kaasa meelitada. Ehkki nii kogenud maalija nagu Riina Lastik saaks ilmselt ka omapäi hakkama, eelistab ta ikka aeg-ajalt Elitaga nõu pidada.
Maalis, jope seljas
Senini oligi Riina Lastik oma töid näidanud avatud stuudio ühisnäitustel. Sel aastal otsustati sellist näitust mitte teha, ehkki aeg selleks oli Betti Alveri muuseumis reserveeritud.
“Mõtlesin siis, et kasutan selle näituseaja ise ära,” ütles Riina Lastik. Lisapõhjuse selleks andis asjaolu, et autor tähistas augustis üht ilusa järjekorranumbriga sünnipäeva. Näituse puhuks valmis tal üsna mitu uut tööd.
“Päris mõnus oli üle hulga aja maalida,” tunnistas Riina Lastik. “Ateljeena kasutasin kodumaja garaažipealset tuba, kus maalimisasjad kogu aeg laiali võisid olla. Iseasi, et tuba on kütteta, nii et viimaseid pilte maalisin juba, jope seljas.”
Müügiks pole Riina Lastik maale kunagi teinud, kinkimiseks mõned küll. Leiva on ta aga lauale teeninud hoopis õmblustööga. Ta lõpetas Tallinnas omaaegse Tehnikakooli nr 4 ja Kergetööstustehnikumi rätsepa ja õmblustehnoloogi erialal. Olulise lisaväärtuse tõi tema ellu Tartu rahvarõivakooli lõpetamine tänavu kevadel. Lisaks sellele on ta läbi teinud Mart Parmase ida kehakultuuri ja Kazuko Kuratomi shindo kursused ning omab õigust ise shindotreeninguid läbi viia. Seda kõike ei pea tema maale vaadates teadma, aga võib: äkki tunduvad need siis veel huvitavamad.
Näitus hakkabki pärast ülespanekut elama kunstnikust sõltumatut elu. Riina Lastiku rahulik, värvirõõmus ja looduslähedane looming aitab ehk isegi sügismasenduse vastu. Näitust “Silmapiiril” saab Betti Alveri muuseumis vaadata 12. novembrini.
i
RIINA MÄGI
