Mullu külastas sihtasutust Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus rohkem kliente kui varasematel aastatel. Juhataja Katrin Rajamäe sõnul oli nende hulgas ka töötuid, kes plaanitsevad keerulisest olukorrast väljapääsuks ettevõtjateks hakata. „Selline entusiasm ja pealehakkamine väärib tunnustamist, kuid majanduses edu saavutamiseks on ennekõike tarvis konkurentsivõimelist äriideed,” tõdes arendus- ja ettevõtluskeskuse juht.
Tutvustasite Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse nõukogu koosolekul 2009. aasta tegevusaruannet. Kuivõrd oli selle koostamisel tunda, et praegu pole just kõige paremad majandusolud?
Meie tööle on keerulised majandusolud mõjunud erinevalt, lähtuvalt pakutavatest teenustest. Nõustamise osas on tööd juurde tulnud, sest toetuste saamise vastu on huvi suurenenud. Ka riik on teinud mõningaid muudatusi programmide tingimustes, et tõsta taotlemisaktiivsust ning parandada üldist majanduskeskkonda. Samas on arendusprojektide elluviimisel olukord keerulisemaks läinud, sest kohalikel omavalitsustel on omafinantseeringuteks üha vähem vahendeid kasutada. Seepärast tuleb teha valikuid, millises projektis osaleda.
Kas projektide tutvustajaid käis möödunud aastal arendus- ja ettevõtluskeskuses rohkem kui varasematel aastatel ja kui palju raha toetusteks üldse eraldati?
Kliente oli meil eelmisel aastal tõepoolest rohkem kui varem. Keskust külastas aasta jooksul ligi 150 ettevõtjat, kusjuures üle poole neist pöördus meie poole korduvalt. Peamised teemad, mille kohta huvi tunti, olid ettevõtte loomine, äriplaani koostamine ning investeeringutoetus ja koolitusosaku toetus.
Mittetulundusühenduste ja sihtasutuste osas sai nõustatud 70 erinevat ühendust, külastuste arv oli kokku pisut üle 200. Mittetulundusühendused kasutasid keskuse nõustamisteenust aktiivselt, peamiselt vajati abi rahastamisvõimaluste leidmisel, projektide koostamisel ja aruandlusel ning ühenduse asutamisel.
EASi toetusi tuli eelmisel aastal Jõgevamaale kokku üle 76 miljoni. Sellest enamiku (54 milj) moodustab kohalike avalike teenuste arendamise meede, mille abil korrastatakse koolimaju, lasteaedu, spordirajatisi ja muid omavalitsuste objekte.
„Meie oleme oma töös täheldanud nii üht kui teist, kuid pigem siiski püütakse leida uusi väljundeid ning rakendada ennast ettevõtluses. Paljud töötud, kes meie poole on pöördunud, näevad oma ettevõtte loomises päästerõngast. Samas eeldab ettevõtlusega alustamine siiski teadmisi, head äriideed, riskivalmidust ning pühendumist. Meie poole pöördunuist jõuab reaalse ettevõtte loomiseni vaid kolmandik.
Mida üldse arvate sellest, kui palgatöö kaotanud inimene püüab endale ise ettevõtet luua. Kui sageli olete ise ja teised keskuse töötajad selliste inimestega kokku puutunud?
Meie juurde tuleb nõustamisele väga erinevaid inimesi, kuid 2009. aastal suurenes oluliselt töötute hulk, kes soovisid endale ettevõtet luua. Töötukassa pakub töötutele kuni 70 000 krooni starditoetust ning see summa paneb nii mõnegi oma ettevõttele mõtlema. See raha ei ole küll suur, kuid endale töökoha loomiseks lihtsamate teenuste osutamisel on see siiski suureks abiks. Ka EASil on olemas starditoetus alustavale ettevõtjale, kuid kuna selle taotlemine on mõnevõrra keerulisem ja piiratum kui Töötukassa toetus, taotleti eelmisel aastal viimast rohkem kui EASi toetust.
Minu arvates on see igati tervitatav, kui töö kaotanud inimene püüab ettevõtluses kätt proovida. Üsna tihti luuakse sellisel juhul ettevõte just selles valdkonnas, kus varem töötati ehk olemasolevate oskuste ja teadmiste baasil. Samas tasub siiski läbi mõelda turusituatsioon ehk kes teenust või toodet tarbima hakkab ning kas see ennast ikkagi majanduslikult ära tasub.
Mida soovitaksite nii ettevõtluse kui ka kolmanda sektori arendamisest huvitatud inimestele, kes tulevad oma ideed tutvustama arenduskeskusse ja soovivad selle teostamiseks ka raha taotleda?
Ettevõtlusega alustajatel soovitan kõigepealt mõelda äriideele, sest see on kõige alus. Samuti võiks mõelda läbi loodava ettevõtte toote või teenuse sihtgrupi ja turu, konkurendid, turunduse, finantseerimise ja personalivajaduse.
Kolmanda sektori esindajatel soovitame lisaks ideele läbi mõelda eesmärgi, mida konkreetse tegevusega loodetakse saavutad, omapoolse rahalise panuse võimalused, projekti elluviimise meeskonna ning võimalikud toetajad. Kohapealse nõustamise käigus püüame siis vastavalt ideele leida sobiliku toetusprogrammi ning aitame idee projektitaotluseks vormida.
Kas leidub ka selliseid inimesi, kes ütlevad, et nad tahaksid midagi teha, kuid alles otsivad valdkonda, kus tegutsema hakata?
Meie nõustamistöös tuleb ikka veel seda ette, et inimene tuleb keskusse ja soovib, et me annaksime talle äriidee, millega ta võiks tegelema hakata. Meie siiski kellelegi otseselt ideid ei anna, küll aga suuname tulevast ettevõtjat mõtlema, mis valdkonnas ta võiks tegutsema hakata ning mis on selle eeldused ja vajalikud ressursid.
Millised olid huvitavamad ettepanekud ja mõtted, mida kuulsite JAEK-i nõukogu liikmetelt tegevusaruande läbiarutamisel?
Kuna käsitletud tegevusaruanne esitatakse EASile, siis soovitati kajastada maakonna seisu vastavalt tegelikule olukorrale ning rohkem kirjeldada ka nõustamistegevusega seotud kitsaskohti.
Kuuldavasti on JAEK välja kuulutanud konkursi, mis ergutab Jõgevamaa noori rohkem mõtlema majandusteemadel. Kellele ja milleks konkurss täpsemalt on mõeldud?
Algatasime eelmisel aastal Leader-meetme toetuse abil noorte ettevõtlusteadlikkuse tõstmiseks projekti, mille esimene tegevus oli äriideede konkurss. Praeguseks on see lõppenud ning lähinädalatel valime laekunud ideedest välja 30 paremat. Nende autoritega tegeleme edasi märtsis, mil viime läbi laager-koolituse „24 tunni ettevõte“. Ühe ööpäeva jooksul mängitakse selle raames läbi ettevõtte loomine ja äriplaani koostamine. Laager-koolituse läbivaks teemaks on: „Mis mind hoiaks kodukohas/mis mind tagasi tooks kodukohta?”. Loodetavasti tuleb sellest huvitav ettevõtmine, kus noored saavad läbi mängida ettevõtte loomisega seotud võlusid ning valusid.
Mida uut kavatseb JAEK üldse 2010. aastal Jõgevamaa ellu tuua?
Aasta alguses kuulutasime välja Jõgevamaa teemaliste meenete konkursi ning loodame sealt huvitavaid ideid. . Üks olulisemaid ettevõtmisi on hetkel maakonna arengustrateegia koostamine, mille koordineerimine on koos maavalitsuse ja omavalitsusliiduga meie kanda. Dokument valmib plaanide kohaselt suveks ning sügisel toimub laiem arutelu ja tutvustus.
Suveks peaksid valmis saama multifunktsionaalsed spordiväljakud kümnes omavalitsuses. See projekt on olnud meie juhtida 2008.aastast ning tegemist on jagunud päris palju. Projekti partneriteks ja kaasfinantseerijateks on olnud maakonna omavalitsused ning rahastajaks EAS.
JAAN LUKAS
