Üle poole aasta Võisiku hooldekodu juhi ametis olnud Katrin Averjanov püüab oma tööd teha nii, et sellega palju positiivseid emotsioone kaasneks. Muu hulgas on ta rõõmu tundnud sotsiaalasutuse elanike hobidest, olgu selleks siis käsitöö, kunst või näitlemine.
Eriti vahva oli Katrin Averjanovi sõnul see, kui hoolealused ja hooldekodu töötajad koos Oskar Lutsu “Kapsapea” lavale tõid.
Kuidas siis Oskar Lutsu näidend Jaan Krossi poolt “Keisri hullus” kuulsaks kirjutatud Võisikul repertuaari võeti ?
Komöödia õpetas selgeks meie huvijuht Milvi Magus. Klientide ja töötajate ühine tegutsemine annab loomingulisele ettevõtmisele iseäranis suure lisaväärtuse. “Kapsapead” on tänaseks mängitud nii Võisikul kui ka kaugemal.
Ehk on Võisiku hooldekodu seinte vahel ka mõni luulekogu valminud ?
Võisikul otseselt mitte. Oma luuletused avaldas trükis aga mees, kes elas meie Vägeva tugikodus ja praegu elab Tartus.. Meil siin Võisikul elab aga võrdlemisi andekaid maalijaid.
Jätkame aga nüüd juttu Teist endast. Võisiku hooldekodu on oma sotsiaalselt keskkonnalt ja igapäevaselt elurütmilt üsnagi spetsiifiline asutus, mille aurat ehk igaüks vastu võtta ei suuda. Kuidas Teie siinse olustikuga harjunud olete?
Arvan, et üsna hästi, sest olen selle asutusega oma töö tõttu seotud üheteistkümnendat aastat. Algul olin sotsiaalhooldaja, seejärel osakonnajuhataja. Aja jooksul mõistsin, et see töö on mulle sobiv ja huvipakkuv. Kui kuulutati välja vabariiklik konkurss hooldekodu juhi kohale, kandideerisin ja osutusin valituks.
Kuidas hooldekodurahvas Teie ametisseasumisele reageeris?
Eks igasugune muudatus toob kaasa emotsioone ja mitmeid arvamusi. Probleemid vajavad aga lahtirääkimist ja arukat lahendamist.
Kuuldavasti on varasematel hooldekodu juhatajatel tulnud tegeleda ka ehitus- ja remondiprobleemidega.
Praegu, mil Võisiku hooldekodu ja teisi seda tüüpi asutusi haldab riiklik aktsiaselts Hooldekandeteenused, tegeleb selle valdkonnaga peamiselt Lõuna piirkonna haldusjuht. Minu esmaseks ametikohustuseks on koordineerida teenuse osutamist meie klientidele.
Kas Võisiku hooldekodusse sobib ütlus, et klient on kuningas ?
Põhimõtteliselt küll, sest meie töö on kliendikeskne. Kliendid saavad meilt teenuseid, me lähtume nende vajadustest ja erivajadustest. Samas peame aga silmas pidama ka oma võimalusi, mida pidevalt püüame parandada. Näiteks kavatseme lähiajal sisustada puhke- või lõõgastustoa ja renoveerida ruumid, mis mõeldud dementsusediagnoosiga vanurite teenindamiseks.
Kuivõrd jääb Teil aega klientidele individuaalselt läheneda, neid kui isiksusi tundma õppida?
Praeguses hooldekodude töökorralduses lävib hooldekodu juht klientidega märksa rohkem kui varem. Suure osa igapäevategevusest moodustab klientide vastuvõtmine, vastavate lepingute sõlmimine, eeskostjatega suhtlemine. Et Võisiku hooldekodus elab üle neljasaja inimese, on neist igaühte põhjalikult tundma õppida üsna raske. Meie eesmärk on aga teha kõik selleks, et hooldekodusse elama asunud uues keskkonnas kiiresti koduneksid. Sellel eesmärgil paigutame kliendid elama nende sugu, vanust, diagnoosi jne arvestades. Osakondades selgitatakse välja, kas inimene vajab toimetulekuks abivahendeid, näiteks ratastooli või kõndimistuge.
Millistel põhimõtetel Võisiku hooldekodu elanikega täieneb ?
Riiklikul ülalpidamisel olevaid kliente suunab meile rehabilitatsioonikomisjon, kes otsustab, missugust teenust klient vajab, kas ööpäevaringset hooldust, tugevdatud toetust, toetatud elamist. Tugevdatud järelevalvega hooldamise teenusele tulevad kliendid kohtumääruse alusel. Omavalitsused või eestkostjad saavad meilt teenust osta ka lepinguliselt, kui vabu kohti on.
Ja vabu tube ikka jätkub ?
Paraku valitseb meil suur kohtadepuudus. Pakume kuut erinevat teenust, kusjuures kõikidele on praegu järjekord.
Kas mõne hooldekoduelaniku tervis võib sedavõrd hästi paraneda, et võib oma koju tagasi pöörduda ?
Arvestades meie klientide tervislikku seisundit, on see üsna haruldane. Küll aga tuleb ette, et saame ööpäevaringsel hooldusel olnud inimese edaspidi toetatud elamise teenusele suunata. See tähendab, et ta hakkab elama Võisikul omaette korteris, kus tegevusjuhendaja tema toimetulekut toetab.
“Kapsapea” mängimisest rääkisime juba intervjuu alguses. Mida on aga tehtud veel selleks, et hooldekoduelanike argipäevad võimalikult huvitavalt mööduksid?
Meil on raamatukogu, muusikateraapiavõimalus. Paljudele pakub huvi vaibakudumistöökojas tegutseda. Samuti on vahelduseks töö meie abimajandi aias ja põllul. Meie elanikud esinevad Võisiku-Kundrussaare külaseltsi Ewa korraldatud kultuuriüritustel ja löövad kaasa kohalikel spordivõistlustel.
Kas koostöö külaseltsiga areneb?
Külaselts kasutab hooldekodu ruume male- ja kabevõistluste korraldamiseks. Hiljuti käis minu juures külaliikumise eestvedaja Loniida Bergmann, kes huvitus hooldekodu abist tiigi puhastamisel. Teema on veel uus, kuid ma usun, et suudame tiigi koos korda teha.
Kuivõrd üldse kohaliku eluga kursis olete?
Võrdlemisi hästi, sest elan Kundrussaares oma talus.
Niisiis mitte ainult hooldekodu-, vaid ka taluperenaine?
Traditsiooniliste talutöödega me oma kodus siiski ei tegele.
Millega veedate vaba aega, kui just töö Teie hobi pole ?
Mulle meeldib reisida, jalutada jne, eriti koeraga. Õpin Tartu Ülikoolis magistriõppes, seepärast kulub praegu suurem osa ajast teadmiste omandamisele, eksamite tegemisele ja magistritöö kirjutamisele.
Katrin Averjanovi CV
Sündinud 1964. aasta 7. detsembril
Haridus
Põltsamaa Keskkool 1983
Tartu Ülikooli haridusteaduskond bakalaureuseõppes 2008
Praegu jätkab TÜ-s magistriõppes eripedagoogika alal.
Töökohad Võisiku hooldekodus
1997 sotsiaalhooldaja
2001 osakonnajuhataja
Alates 2008 hooldekodu juhataja
Hobid: reisimine, jalutamine.
Abielus, kolme poja ja tütre ema.
iii
JAAN LUKAS
