Jõgeva kultuurikeskuses saab selle nädala algusest vaadata Põltsamaa käsitöömeistri Katre Arula isikunäitust „See pole lihtsalt üks keha…“. Eesti rahvakunstist inspireeritud rõivaste loomisel on Katre kasutanud enda välja töötatud autoritehnikaid, mis talle rohkesti tunnustust toonud.
Näituse pealkirjaks oleva lause on Katre laenanud Mari Jürjensi laulust „Keha“ ning see on üleskutse kanda väärikaid rõivaid, mida keha ei pea häbenema. „Kui ostad hingega tehtud asja, on sellel pikem eluiga, kui kunstmaterjalist odaval hilbul. Väärikat rõivast kandes austad sa oma keha,“ ütles Katre näituse pealkirja selgituseks.
Tallinna ja Põltsamaa publik on kõnealust näitust juba näinud: Tallinnas Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis oli see väljas 2017. aasta lõpus, Põltsamaa kultuurikeskuses 2018. aasta alguses. Igal pool on rõivaste valik olnud pisut erinev.
„Sellist hulka rõivaid, nagu oli Tallinna näitusel, ma Jõgevale välja panna ei saanud. Esiteks on osa sellesse kollektsiooni kuulunud esemetest juba omaniku leidnud ja teiseks tuli arvestada seda, et näitus vabariigi aastapäeva sündmuste ajal n-ö jalgu ei jääks,“ ütles Katre.
Samas oli just vabariigi aastapäeva lähenemine põhjuseks, miks Jõgeva kultuurikeskus veebruarikuuks Katre näitust oma majja soovis. Rahvakunstist inspireeritud kaunid rõivad loovad just kodumaa sünnipäevaga seonduva meeleolu.
Kui mannekeenidel eksponeeritud rõivaste hulk pole tõepoolest suur, siis seda rohkem sai Katre välja panna rõivastest tehtud fotosid: seintel oli ju ruumi küll.
„Teatud mõttes kõneleb foto enamgi: sellelt näeb vaataja, kuidas rõivaese modelli seljas istub,“ sõnas Katre.
Kindakiri ja peidunööbid
Galeriiossa üles pandud fotod on teinud Liina Laurikainen Kuremaa lossis, fuajeeosas rippuvate fotode autor on Sandra Urvak ja need on tehtud vabas looduses.
Näitusel olevaid rõivaid luues on Katre suurepäraselt ära kasutanud enda välja töötatud tehnikad, nagu kindakirja- ja peidunööbitehnika. Kindakirjatehnika võimaldab kasutada kunagi esiemade kinnastesse ja sukkadesse kootud motiive tänapäevastel rõivaesemetel, aga ka kottidel, helkurvöödel ja –prossidel ning muudel aksessuaaridel. Motiivi, mis kindal või sukal koosneb silmadest, paneb Katre kokku kangaruudukestest, mis saavad kinnitatud läbipaistva katteriide ja tepinguga. Peidunööbitehnika on samuti põnev: katteriidesse peidetud nööpidest saab teha vahvaid keesid, mis meenutavad setu naiste rahakette. Katre on kleitidele teinud ka setu sõlgi meenutavaid „peidukaunistusi“.
Nii kindakirja- kui ka peidunööbitehnikale on Katre taotlenud Tunnustatud Eesti Käsitöö märgise. See pole küll võrreldav patendiga, ent tõstab ikkagi tehtu väärtust. Katre avaldas lootust, et kunagi muutub Tunnustatud Eesti Käsitöö märgis niisama tuntuks ja usaldusväärseks, kui Tunnustatud Eesti Maitse märk.
Lisaks kindakirja- ja peidunööbitehnikale on Katre näituserõivastel kasutanud viltimistehnikat. Üks hall jakk on aga külge saanud mitukümmend viltkangast roosi.
„See jakk oli mu garderoobis üks lemmikuid, ent ühel hetkel leidsin, et see vajaks värskendust. Kuna mulle sattus kätte jakiga täpselt sama tooni mööblivilt, tegin sellest roosid ja kaunistasin jaki nendega. Panin jaki müüki, aga ma pole tegelikult üldse kurb, et see veel ostjat pole leidnud: seda on nii tore näitustel näidata,“ tõdes Katre.
Jalad maast lahti
Möödunud aasta üheks tipphetkeks oli tema jaoks 6. juunil Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimunud Eesti Vabariigi juubelile pühendatud moeetendus OmaMood 2018. Katre osales sellel kollektsiooniga „Sa lenda“.
„Minu jaoks oli OmaMoel osalemine suur väljakutse, kasvõi juba sellepärast, et osalema kandideerimiseks tuli esitada rõivaste kavandid, aga minul on visioon tavaliselt peas. Teine huvitav moment oli see, et autorid said tagasisidet rahvusvaheliselt ekspertide grupilt. Hispaania noored meesdisainerid olid näiteks minu peidunööbitehnikast suures vaimustuses ja imestasid, kuidas keegi sellise asja peale varem polnud tulnud. Neid võlus ka tehnika seos meie rahvakunstiga. Pärast sellist tagasisidet ei puutunud mul jalad tükk aega maad,“ sõnas Katre muiates. Moe-etenduse lisandväärtuseks olid uued tutvused. Modellid, kes etendusel ja kaasnenud fotosessioonidel Katre rõivaid demonstreerisid, kinnitasid, et kui ta neid vajab, on nad vaid sõnumi kaugusel.
Katre tunnistas, et tema autoritehnikas rõivaste valmimisprotsess on aeganõudev ja töömahukas ning pole lihtne leida neid, kes esemete eest väärikat hinda maksta suudaksid. Aga vääriksime me selliseid rõivaid kõik, sest meie keha pole ju lihtsalt üks keha.
RIINA MÄGI
