8. detsembril möödus täpselt 15 aastat päevast, mil Puurmani käsitööseltsi Kati 18 naist esimest korda vallamaja saalis kokku said. Teisipäeval ja kolmapäeval olid Puurmani vallamaja saalis vaadata paremad ja huvitavamad tööd, mis sahtlitest ja panipaikadest rahva ette toodi.
Käsitööseltsi Kati eestvedaja Hilja Õim ütles, et üksi ei teeks ta midagi. “Suur tänu kõikidele, kes on jaksanud kaasa lüüa,” lausus ta. Seltsi algusest rääkides tuletas ta meelde, et kõigepealt hakati lapitekke tegema. Aasta tegutseti vallamaja saalis, mujal ruumi polnud. Järgmisel sügisel koliti vallamaja keldrisse. “Seal oli vaja remonti teha, saime sellega ise kenasti hakkama. Remont kestis terve talve. Töö käis nii, et meie muudkui võõpasime, vald ostis materjalid. Jätkasime kordatehtud keldris kolm-neli aastat,” lisas Õim.
Omaette ruumid ja kangasteljed
Siis vabanes lasteaiahoones üks boks ja käsitööselts kolis sinna. “Seal oli ruumi laialt ning saime ka muudele tegevustele mõelda.” Esimene projekt uutes ruumides oli siidsallide valmistamine. “Meil oli seal kaks suurt tuba raame täis ja jäi mulje, et ka seal on ruumi vähe.”
Õim rääkis, et igal aastal tehti üks projekt kultuurkapitali toel, mõnel aastal oli projekte koguni kaks. Need olid rikkamad n-ö buumiaastad ehk 2007 – 2008, kus raha rohkem anti. Seejärel olukord halvenes ning tuli hakkama saada ühe projektiga aastas.
2009. aastal soetati kangasteljed. “Naiste soov hakata kangast kuduma oli nii suur, nad käisid peale, et ostame kangasteljed. Ma küsisin, et mis raha eest me need ostame, tegemist on hinnaliste asjadega. Lõpuks tuli välja, et ühel olid kangasteljed kodus, siis teisel ja saime kokku neljad teljed. Kõik tulid kohale, oli vaja juhendajat. Leidsime juhendaja Tartu kõrgemast kunstikoolist, tema nimi on Veinika Västrik,” rääkis Õim.
Veinika Västrik ütles, et tema teisi nii tublisid käsitööhuvilisi naisi lähiümbruses ei teagi, kui Puurmanis on.
Hilja Õimu sõnul läks koostöö käima kohe. Esimene projekt oli algajatele, teine juba edasijõudnutele. PRIA toetusega etnograafiliste vaipade valmistamise projekt tuli möödunud aastal. “Tänu Veinikale oleme tublisti edasi arenenud, plaanime minna vabariiklikule konkursile ka järgmisel aastal,” kinnitas Õim.
Käsitöötegijad on uudishimulikud
“Käsitöötegijad on uudishimulikud, nad tahavad näha, mida teised seltsid teevad. Põltsamaa seltsidega on meil hea koostöö, nemad käivad Puurmanis ja meie Põltsamaal.”
Kaks aastat osales Kati rahvusvahelises käsitööprojektis Handicraft, kus lõid kaasa huvilised Soomest ning Lätist. Seda projekti vedas Jõgevamaa Koostöökoda. Koda organiseeris reisid Lätti ja kaks korda Soome. “Silmaringi avardamiseks on meile piisavalt võimalusi antud,” nentis Õim.
Avinurme Elulaadikeskuses tänavu sügisel peetud 12. kangakudujate infopäeva kroonis kangasulase väljakuulutamine, selle au osaks sai Kati liige Urve Sääsk oma lõimeripstehnikas kootud vaiba eest. Urve tunnistas tagasihoidlikult, et kogemata juhtus. Käsitööseltsi naiste hinnangul ei juhtu kogemata midagi, selleks tuleb kõvasti tööd teha. Kokku osales infopäeval 91 inimest, nemad valisidki parima vaiba.
Puurmani vallavanem Margus Möldri ütles, et Kati on saanud peaaegu täisealiseks. “Selles eas hakatakse juba küpse inimese tegusid tegema,” märkis ta.
Käsitööfännina tahaks vallavanem, et tema kodus oleks tulevikus palju Puurmani kandi käsitööd alates vaipadest ja lõpetades suuremate asjadega.
Vallavanem soovis naistele jõudu ja palus neil oma teadmisi kooliõpilastele edasi anda. “Tahaksin, et need teadmised ja oskused kunagi Eestimaalt ära ei kaoks. Käsitöö on meie rahvuskultuuri üks olulisemaid osasid. Läbi käsitöö jääb meie rahvus püsima. Võib-olla räägitakse siin tulevikus eesti keelt läbisegi teiste keeltega, aga käsitöö ja muud olulised kultuuri osad jäävad.”
Kui palju vaibameetreid on käsitööseltsi naised kokku kudunud, ei osanud nad öelda. Aktiivsemad nende hulgast on kindlasti üle saja meetri kudunud, tunnistas vallavanem.
Möldri kinkis naistele pingi, mida nad saavad kasutada kangastelgede juures töötades.
Kati tänas abilisi
*Omaosaluse on projektidele alati taganud Puurmani vald
*Projektid on kirjutanud ning seltsi eest vedanud Hilja Õim
*Kangastelgi on aidanud korrastada Jüri Teugijas
*Naisi on sõidutanud valla bussijuht Villu Sinimets
*Head koostööd on tehtud Jõgeva Koostöökojaga
*Kangakudujaid on juhendanud Veinika Västrik
*Algusaastatel toetas endine vallavanem Rein Paap
*Koostöö jätkus endise vallavanema Rauno Kuusiga
*Sallitegemiseks vajalikud raamid aitas soetada Malle Müls
i
HELVE LAASIK
